osaleda rahvakoosolekutel. kolmekümneselt võis neid valida riigiametisse ja said luua perekonna. Kuuskümmend - ka abielus olles pidid tegelema enamasti sõjalise tegevusega. Ka tüdrukute kasvatus oli karm, aga mitte niivõrd kui postel. Nad õppisid kehalisi tegevusi, tantsu ja muusikat ja neid kasvatasid kodus emad. 9. Keda loeti Ateenas kodanike hulka? Nimeta neli tingimust. 10. Kuidas valiti Ateena rahvakoosolekul ehk ekleesial kõrgemad riigiametnikud? Mis oli selliste „valimiste“ eelis, mis puudus? 11. Mis oli Ateenas killukohus ehk ostrakism? 12. Milline roll oli Sparta riigi ajaloos Lykurgosel, milline roll Ateenas Periklesel? 13. Mis aastal toimusid 1) Maratoni, 2) Termopüülide ja 3) Salamise lahing? Kes olid lahingutes tähtsamad väepealikud ning millised olid lahingute tagajärjed? 14. Mis oli Ateena mereliidu loomise eesmärk? Kuidas mõjutas liidu loomine Ateena rolli Kreeka linnriikide seas? NB
ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. aristokraat-suurmaaomanik Kreekas sümpoosion-aristokraatide koosjoomingud rahvakoosolek-ekleesial e. rahvakoosolekul oli kohal vähemalt 6000inimest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. aristokraatia-Üks kolmest valitsemisvormist Kreekas. Võim koondus aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. demokraatia- demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. spartiaat- vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed Spartas
annaabi.ee 
