Viljastumine, organismide paljunemine
Viimane esineb
loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel
loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.)
Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel.
Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad
põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja
hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues
munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hävib mõne aja pärast ka kollakeha ja algab
emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil.
Ajavahemikku ühe menst algusest teise alguseni nim menstruaaltsükliks. Menstruaaltüskliga kaasnevad
perioodilised muutused emakasiseses temp