Norra
Aastal 1660 tegi kuningas
riigipöörde, saatis Taani Riiginõukogu laiali ning kehtestas absoluutse monarhia, mis
kestis 1814. aastani. Praegune Rootsi-Norra piir määrati kindlaks rahuajal 1751.
Taani-Norra kuningas Frederik VI astus liitu Napoleoniga ning jäi seetõttu Napoleoni
sõdades kaotajaks. Kieli rahuga 1814 loovutati Norra Rootsi kuningale Karl XIV Johanile.
Kevadel 1814, kui Rootsi väed olid lõuna pool sõjakäigul, õnnestus Riigikogul
(Riksforsamlingen) Eidsvollis välja töötada ja anda 17. mail 1814 liberaalne Norra põhiseadus,
mis põhineb rahva suveräänsuse printsiibil. Pärast lühikest sõda Rootsiga lepiti
kokku personaalunioonis Rootsiga. Norra kuninga suveräniteet Gröönimaa, Islandi ja Fääri
saarte üle jäi Taani kuningale. Norra sai 1814 oma pealinna (Christiania), valitsuse, armee,
sõjalaevastiku, seadused, valuuta, keskpanga ja parlamendi. Hääleõigus oli peaaegu pooltel
täisealistest meessoost elanikest
annaabi.ee 
