Igapäevaselt kanti valget pearätti. Abielunaise peakate oli pikk käterätikutaoline linik, mille otstes olid värvilised triibud, sissekootud kirjad, tikand, narmad ja pits. Särkide kaunistused olid 19. sajandi esimesel poolel punase lõngaga tikitud või sisse kootud. 19. sajandi lõpul lisandus sellele sissekootud taimornament. Setu naiste uhkuseks olid rohked ja mitmekesised hõbeehted. Need moodustasid kogu varanduse. Sõlg saavutas erakordsed mõõtmed. Lisandusid hõbekeed. Kogu ehtekomplekt kaalus 2-6 kg. Mehe ülikonna põhiosad olid särk, püksid ja vöö. Särk sarnanes vene mehe särgiga, sel oli väike püstkrae ning selle alläär, varrukasuud ja püstkrae servad olid kaunisatud punasest maagelõngast koekirjaga. Särki kandsid mehed vöötatult pükste peal. Abielumeestel oli vöö sõlm paremal, poissmeestel vasakul pool. Püksid olid linasest või takusest riidest, 19. sajandi esimesel poolel valged, teisel poolel enamasti kas sinise-valge- või sinise-valge-
mansetinööbid. Galakleidi juurde ei kasutata käe- ega kaelaskantavat kella. Ehted on hinnalised ja ehtsate kalliskividega. Juveele kantakse komplektina. Alati sobib kanda ehtsat pärlikeed. Välistatud on odavad masstoodangus ehted ja vääriskivide imitatsioonid. Smokingi korral võib kanda ehissõrmust ja hinnalist, elegantset käekella. Sportlik käekell õhturiietuse juurde ei kuulu. Naiste korral suur ehtekomplekt võib mõjuda ülepakkumisena. Pärlid ja originaalehted sobivad alati. Kui tume ülikond asendab frakki, valitakse rangemad ja hinnalisemad ehted. Mansetinööbid on siis kohustuslikud. Pärastlõunaüritustel võib tumeda ülikonna juurde ehteid kanda vabamalt. Lipsu juurde on alati nõutav korrektne lipsunõel või –nööp koos sobivate mansetinööpidega. Daamidel ei maksa päevastel üritustel ehetega üle pakkuda. Reeglina juveelidega komplekti ei kanta.