Kaablipaigaldusvahendid Valter Õunapuu TPT SA-14 16.05.16 Mõõdulint, mõõtmiseks Töölaud tööriistade hoidmiseks Terastraadist lint Drell aukude puurimiseks Saag lõikamiseks Pliiats märgete tegemiseks Kaablikronšteinid Kaabliotsija kaabli otsimiseks Ehitusplaan Tõmbamisnöör tõmbamiseks Isoleerlint palja kaabli isoleerimiseks. Markerid ja kleebised kaabli markeerimiseks Kaablimääre Kaabli toetusrull et kaabel ei liiguks ise Õhukompressor puhastamiseks Kaablitõmmits Kaabliotsija Pistikupesa raam Paigaldustoru kaablite korrektseks paigalduseks Redel ronimiseks Kaablipuhastaja võrgukaablitele ja muudele Kaablisidemed kaablite sidumiseks Klambripüstol kaablite fikseerimiseks Ronimisvarustus välitööde jaoks kõrgustes Kaablihoidja Kaablinuga lõikamiseks Kaablilukud kinnituseks ja tõestuseks RJ-45 tangid kaablite tegemisteks Kaablirullid kaabli jaoks
Fourth level Fifth level Koolimajad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level EUGEN HABERMAN (1884-1944) Õppis Riias ja Dresdenis Arhitekt-planeerija Tähtsaimaks tööks Tallinna ehitusplaan Paljud projektid koos Herbert Johansoniga TUNTUMAD TÖÖD: Riigipanga peahoone, Riigikogu peahoone, vabriku "Rauaniit" tootmishoone, äri-ja elamuhoone Pärnu mnt 6 "Rauaniit" tootmishoone Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pärnu mnt 6 Click to edit Master text styles
1. elu on tekkinud isetärkamise teel 2. muutlikkus on pärilik ja mittepärilik 3. elusas looduses toimub olelusvõitlus (konkurents) 4. kehtib looduslik valik 5. liigiteke- materiaalsed tõendid VI Evolutsiooni tõendid 1. paleontoloogilised- kivistised, jäljendid, orgaanilise tekkega kivimid(lubjakivi, kivisüsi), evolutsioonilised vahevormid ( ürglind, latimeeria, kopskala) 2. feneetilised- kõik elusolendid on üles ehitatud rakkudest, taimedel on ühtne ehitusplaan, on homoloogilised elundid(imetajate esijäsemed), on mandunud elundid e.rudimendid e. vestiigiumid (inimesel-saba, kihvad, tarkuse hambad, 3. silmalaug) embrüonaalse arengu sarnasused(viljastumine, biogeneetiline reegel) 3. embrüoloogilised- näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatel loomadel säilivad ka täiseas. 4. geneetilised- molekulaarbioloogilised- organismide biokeemiline sarnasus(DNA, valgud, RNA),
Näiteks: sarnane silmade ja ninasõõrmete paigutus jõehobudel ja krokodillidel 8. Endeemsed liigid- liigid, kelle evolutsioon on toimunud pikka aega eralduses teistest sarnastest liikidest. Näiteks: kukkurloomad Austraalias, Saaremaa robirohi 9. Analoogia- elundid täidavad sama funktsiooni, kuid on erineva ehituse ja päritoluga. Näiteks: putuka/linnu tiivad, kala/vähi lõpused. 10. Homoloogia- sama päritolu ja ehitusplaan, kuid erinev funktsioon. Näiteks: imetajate jäsemed, taimedel varre homoloogid 11. Molekulaarbioloogilised tõendid- võrreldakse süstemaatiliselt kuuluvuselt lähedaste liikide esindajate DNA ja valkude koostist (mida kattuvam, seda suurem on sugulusaste) MAKROEVOLUTSIOON- liigist kõrgemate süstemaatiliste taksonite kujunemine evolutsioonis (alustades perekondadest, lõpetades riikidega) Makroevolutsiooni materjal: uued geenid Uute geenide kujunemisvõimalused:
a. loodi termin geneetika. Geneetika uurib geenide vanematelt järglastele edasikandumise ja tunnuste moodustumise seaduspärasusi isendi arengu ehk ontogeneesi vältel. See tähendab geneetilise informatsiooni edasiandmist ja realiseerumist ning neis tulenevaid isendite muutlikust (muutusi). Geneetika uurib ka pärilikkuse tsütoloogilise ja molekulaarseid aluseid. Nii meie kui ka kogu eluslooduse eripära ja sarnasus tugineb geneetikale. Geenidesse on peidetud kogu keha ehitusplaan. Neis on varjul kodeeritud juhend, mis suunab inimese olemist ja välja nägemist. Geenid pärime, pooled isalt, pooled emalt. Just sellepärast meenutamegi tihtipeale oma vanemaid, vendi ja õdesid meie geenid pärinevad ühisest allikast. 3 Geneetika on üks uusimaid teadusharusid. Alles 20.saj. oleme hakanud taipama, miks inimesed üksteisest erinevad või sarnanevad. Ajal, millal geneetikast
Eesti asustuse kujunemine 12.märts Kõrtsid ja postijaamad. Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 18.saj-20.saj alguseni. Ajalooline piiritlus. 18-20 saj. Alguseni. Tsaariaeg. Põhjasõjajärgselt kehtestatud Vene Impeeriumi Balti provintsid. Provintside vasallriigi staatus koos Balti erikorraga. Kõrtsi mõiste endiaegne söögi- ja joogimaja. Kõrtsid kuulusid maaomanikele, kuulusid mõisnikele (mitte kõrtsmikele) kõrtsmik oli vaid rentnik. Kindlasti tuleb vahet teha linnakõrtside ja maakõrtside vahel linnakõrtsid on trahterid. Maakõrtsid olid teekäijate ja vooriliste kokkusaamise koha kaubatehingute sõlmimine, tööristade-jookide müük (kaubandus), nädalalõpul ka põlisrahvas koos et pidu pidada. Sõlmiti väga ebameeldivaid kokkuleppeid tööandja vastu (mõisnike, riigi vastu). Ka juba rootsi ajast on kokku loetud oma 200 maakõrtsi (enne Põhjasõda). Olles vene riigi koosseisus on Eestimaal esimeste esialgsete andmete...
tähtsuse. Inimese vestiigiumid: karvkate, tarkusehambad, kolmas silmalaug, kõrvalesta liigutavad lihased, ussripik e. pimesool 5. Konvergents e. sarnastumine eri liiki loomadel samas elukeskkonnas sarnased kohastumused 6. Divergents e. eristumine ühe süstemaatilise üksuse piires toimub ehituslik ja elupaigaline eristumine (nt. imetajate klassi divergeerumine erinevateks seltsideks; tihase liikide divergents) 7. Analoogilised elundid erinev päritolu ja ehitusplaan, kuid nad täidavad sarnaseid ülesandeid (nt. linnu tiib ja putuka tiib; kala lõpused ja vähi lõpused) 8. Homoloogilised elundid ühtne päritolu ja ehitusplaan, kuid erinevad ülesanded (nt. herne köitraod ja kukerpuu astlad esimesed kinnitumiseks, teised kaitseks; nahkhiire lennus ja orava esijäse) 9. Elavad fossiilid nt. latimeeria, hateeria, hõlmikpuu, opossum 10. Biogeneetiline reegel isendi arengu algetappidel korratakse kiiresti ja lühidalt
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
muutumisest. Mikroevolutsioonilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja levikus. Makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutmine. Võib olla seotud kromosoom- ja genoommutatsioonidega. Uute geenide teke algab tavaliselt geeni kordistumisest -> mutatsiooni tõttu muutumine. See protsess võib aja jooksul korduda. --- Struktuurgeenid püsivamad, sagedamini muutused regulatoorgeenides. Üldine ehitusplaan homeobox-geenides ehk HOX geenides, esineb kõigil, kuid arv evolutsioonis kasvanud. Ontegeneesi käik sõltub sellest, millises areneva organismi osas, millal, kui kaua ja millise intensiivsusega eri geenid avalduvad. Kõik need geneetilised muutused läbivad loomulikult loodusliku valiku ja on kohastumusliku tähendusega. --- Väljasuremine on evolutsiooniprotsessi tähtis osa. 99% kõigist liikidest välja surnud. Liigi keskmine eluiga 2-10 miljonit aastat
Viljastumise toimumise tõenäosus Väiksem suurem Näited Kalad, kahepaiksed, enamik Roomajad, linnud, imetajad, selgrootuid maismaa selgrootud Lootejärgne areng võib olla moondega või otsene, moone võib olla täismoone või vaegmoone. Otsese arengu korral on järglane kohe sarnane om vanemale, moonde korral erineb järglane ehitusplaan algul vanema omast, hiljem areneb ta vastava liigi täiskasvanu sarnaseks. Täismoone: muna vastne nukk valmik Nt liblikad, mardikad Vaegmoone: muna vastne valmik Nt rohutirtsud, lutikad. PÄRILIKKUS, MOLEKULAARGENEETILISED PÕHIPROTSESSID REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON KOHT Seal, kus leidub Seal, kus leidub DNA-d DNA-d Tuumas, kloroplastides, Tuumas, mitokondrites, kloroplastides, tuumapiirkonnas
loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate Geokronoloogia geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurimad ajaüksused alates pikimast on eoonid, aegkonnad ja ajastud. Kambriumi plahvatus piltlik väljend Kambriumi-ajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10-15 mln. aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaan ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad Keemiline evolutsioon universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Kunstlik valik inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik
TOPOGRAAFIA, KARTOGRAAFIA, KAART, PLAAN, KAARDIPROJEKTSIOONID Topograafia - maapinna kirjeldamine Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum – geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, joonise koostamine, dešifreerimine. Kartograafia - õpetus maakaartide koostamisest, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist. Plaan - suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojek...
meetodid), nt: luustikud, mumifitseerunud organismid (nt putukad merevaigus), sügavast turbalasundist leitud organismid, tegutsemisjäljed 67 Evolutsioonilised vahevormid- eriti need, mis on suuremate taksonoomiliste üksuste piiril- ürglind (arheopterüks), vorm, millel olid nii lindude (suled, esijäsemeteks tiivad) kui ka roomajate (hambad, esijäsemetel küünised) samasuur kui tuvi. Homoloogilised elundid- ühtne ehitusplaan ja põlvnemine, kuid võib olla erinev funktsioon, loomadel imetajate ja lindude esijäsemed. Taimedel muundunud võsud nt maa-alused muundunud võsud- risoom, mugul, kukerpuul muundunud lühivõrsetest astlad. Analoogilised elundid- einrv päritolu ja ehitus, kuid funktsioon on sama. Taimedel torkiv kaitsefunktsioon, mida täidavad kas pindmiste rakkude väljakasvud (roos, vaarikas) või muundunud lehed (kaktus). Loomadel: putukatiivad ja linnutiivad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
