Väheste sideainete juures täheldatakse mahu suurenemist (kips, mahus paisuvad tsemendid), enamik sideaineid kahaneb mahus. Eksotermilisus: sideainete tardumisel ja kivistumisel eraldub reeglina soojust. Soojust ei tohi eralduda liiga palju ega liiga lühikese aja jooksul. Hügroskoopsus: sideaine omadused pulbritaolises olekus muutuvad õhuniiskuse toimel: langeb aktiivsus, väheneb eri- ja mahukaal, sideaine tõmbub tükki kvaliteet langeb. Ehituskips Saadakse loodusliku kipskivi termilisel töötlemisel 110-190 kraadi juures nn keedukatla meetodil. Kuumutamisel kaotab kips osa oma veest. Looduslik kips sisaldab savi, liiva jm, on valge või kergelt hallikas. Tootmine Meetodist lähtuvalt jagatakse kolmeks: 1. Ehituskips kuumutusprotsessis eraldub vesi auruna 2. Vormikips peenemaks jahvatatud ehituskips 3. Kõrgtugev ehk tehniline kips kuumutatakse surva all, vesi eraldub vedelal kujul.
Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustab just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savid ja lubjakivi. Järjest rohkem kasutatakse toorainena ka tööstusjääke. Näiteks alumiiniumitööstuse jms. jäägid.
sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad nind oma tegevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savid ja lubjakivid. Järjest rohkem kasutatakse toorainena ka tööstusjääke. Näiteks alumiiniumitööstuse jms. Jäägid
1) lubimörtides sideainena (peamiselt krohvitöödel), 2) segamörtides plastifikaatorina, 3) silikaattoodete valmistamisel, 4) lubivärvides. Lubja turustamine Lupja turustatakse järgmisel kujul: 1) kustutamata tükklubjana, 2) jahvatatud kustutamata lubjana, 3) pulbriks kustutatud lubjana. Tükklupja transporditakse lahtise puistena. Kauaseda säilitada ei saa, sest õhuniiskuse toimel see kustub ja hakkab seejärel kohe kivistuma. Ehituskips Kips on õhksideaine. Ta tardub vees, kuid lõpliku tugevuse saavutab kuivanult Kipsi tooraineks on looduslik kips, sisaldab veel savi, liiva, lubjakivi. Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150...170oC juures. Kipsi tardumine ja kivistumine toimub peale tema segamist veega Kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minutit (vee ja kipsi kokkusegamise hetkest alates) ja peab lõppema 6...30 min vahel. Ehitus kips
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Kipssideainete katsetamine Õpperühm 131837 Mattias Põldaru Tallinn 10/10/2014 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipsitaigna normaalkonsistents ja tardumisaeg ning kipsi proovikehade painde- ja survetugevus. 2 KATSETATUD EHITUSMATERJALID • Ehituskips - Knauf Baukips. Sisetingimustes kasutamiseks. Seguvee kulu valutöö jaoks on 1 kg/0,65 l (töötlemisaeg 10-12 min), pahtlilabidaga tasandamiseks on seguvee kulu 1 kg/0,45 l (töötlemisaeg 5-6 min). Madalaim temperatuur töötamise ja kivistumise ajal on +5 ºC. Ehituskips on tahke aine, mis on väljakujunenud kristalse struktuuriga. [1] 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös on kasutatud järgmisi vahendeid:
kustu.temp&töö ohtutusnõuded.Lubja kust.:seisneb selles,et see segat. veega&toimub reaktsioon,kus eraldab soojust(Q),seejuures soojeneb mass vee keemiseni.Tuleks hoida temp.60.80C,et ei toimuks ülekuumenemist.-Jahva.:enne kustutamist kiirendab kustutamist tunduvalt.-omad.:füs näita.>iseloomust.lubja peensust,tema kustut.eralduvat soojust,mahupüsivust.Kasut:krohvimördid segus kipsiga,kuivsegud,lubivärvid.Turus:kus.mata tükklubjana,jahv.kustut.lubj&pulbriks kustut.lubj.Ehituskips:Kipssideaineteks nim.peeneks jahva. Tehislikust v. Looduslikust CaSO4 sisal.toorainest põlet.produkte.Madaltemp. sideained:iseloomulik kiire kivinemine.>ehituskips,vormikips. Kõrgtemp.-:omane aeglaane kivinemine>kõrgpõlet.kips.Kipssideainete toot.>1)madaltemp.>kõrgutugev kips saada.*kuumutamisel,*keetmisel soolalahustes.2)Autoklaavis>mida kuumut.5h vältel rõhul 0,13MPa&temp.124C.3)Keetmisel>ehituskips,mis saada.130C juures kui keskondei ole küllastatud veeauruga
1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli kipssideainete katsetamine: kipsi jahvatuspeenuse määramine kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga tugevuskatse proovikehade valmistamine painde- ja survetugevuse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID: Ehituskips 3. KASUTATUD VAHENDID: Nihik – täpsus 0,01 cm Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Stopper katseaja määramiseks Vispel ja segamisnõu (kummipall) Õlitatud vorm kipsi vormimiseks Sõel avaga 0,2x0,2 mm Suttardi viskosimeeter normaalkonsistentsi määramiseks Vicat’ aparaat tardumisaegade määramiseks Paindeseade paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks
1. EESMÄRK Töös oli vaja määrata kipssideaine jahvatuspeensus, kipsitaigna normaalkonsistents, kipsitaigna tardumisaeg ja painde- ning survetugevus. 2. KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli ehituskips. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: - Sõel avaga 0,2x0,2mm; - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hõlbustamaks kipsitaigna segamist ja valamist; - Suttardi viskosimeeter; - Vicat' aparaat; - Prismalisedmetallvormid; - Paindeseade; - Hiidrauliline press; - Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Jahvatuspeensuse määramine
taignataolisest oleksut lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis- keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad. · Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. · Kasutatakse põletamata tehiskivide , betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideaineid: · Anorgaanilised või mineraalsed (ehituskips, lubisideained, tsemendid). · Orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen). · Mineraalsed aideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. · Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega(või ka vesilahustega) segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad · Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. · Siia kuuluvad:õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriid, magnesiaalsideained.
1. Töö eesmärk. Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid kaal materjali kaalumiseks, erinevad (mõõte)anumad vee mõõtmiseks ja kipsisegu valmistamiseks, sõel nr. 02 kipsi sõelumiseks, Suttardi viskosimeeter kipsitaigna normaalkonsistentsi määramiseks, Vicat' aparaat kipsitaigna tardumisaja määramiseks,
omadused kahanevad oluliselt veega küllastudes. Katsetatava kipsi jahvatuspeensus on 8,98%. Kipsi tardumise katsel algas tardumise protsess 30 minutit peale katse algust, periood kipsi tardumise algusest kipsi tardumise lõpuni oli ca 6 minutit. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramiseks ja arvutamiseks läbiviidud katse käigus selgus, et standardile kõige lähedasem tulemus, mille saime, oli 46,026% kipsi kogust kipsitaignas. 7. Küsimused 1. Ehituskips on töödeldav, odav, kergesti viimistletav, kiiresti kivistuv vee lisamisel ning materjal ei põle. Negatiivne omadus on aga see, et tegu pole kuigi tugeva ega kõva materjaliga - mõjutab vastupidavust. Ei sobi konstruktsioonimaterjaliks, pigem viimistluseks. 2. Kipssideaineid kasutatakse ehituses: kipsplaatide ning viimistlussegude valmistamisel, modelleerimisel, skulptuuride tegemisel, ning ka meditsiinis. 3
Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse pulbrilisi anorgaanilisi aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või ka vesilahustega) segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. puhtad sideained, milles on kuni 5% teisi koostisosi Portlandtsement on sideaine, mis saadakse vähemalt 95% portlandtsemendi klinkri ja 5% loodusliku kipsi koosjahvatamisel. Portlandtsemendi klinkri koostisse kuulub 4 klinkrimineraali
1. Töö eesmärk Kipssideainete katsetamine jahvatuspeenuse määramine, kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine, kipsitaigna tardumisaegade määramine, painde- ja survetugevuse määramine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Ehituskips valge pulbritaoline õhksideaine, mis koosneb kahe veemolekuliga kipskivi kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2020/2021 Kipssideainete katsetamine Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 12. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Kipsitaigna normaalkonsistentsi, kipsi sideaine jahvatuspeensuse, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Ehituskips. 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutasin järgnevaid seadmeid: Ämbrid Metallvormid Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Paindeseade Suttardi viskosimeeter Vispel Elastne kauss (poolekslõigatud pall) Vicat’ aparaat Pahtlilabidas 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Kipssideaine jahvatuspeensuse määramine Jahvatamise peenus määrati läbi sõela, mille ava suurus oli 0,2 x 0,2 mm. Selleks kaaluti 50
faas, kus sideaine taigen kaotab plastsust, omamata seejuures nimetamisväärset tugevust. • Füüsikalis-mehaanilised omadused – Kivistumine – tardumise vahetu jääk ja faas,kus tehiskivi saavutab oma tugevuse. Sideaine aktiivsus - tugevuse kasvu kulg ehk tugevus teatud vanusel. Mahumuutus – tardumisel ja kivistumisel peab sideaine mahumuutus olema ühtlane. Enamik sideained kahaneb mahus. • Ehituskips – saadakse loodusliku kipskivi termilisel töötlsemisel 110.. 190 kraadi juures nn keedukatla meetodil. See jaguneb: a)Ehituskips – kuumusprotsessis eraldub vesi auruna b)Vormikips – peenemaks jahvatunud ehituskips • c)Kõrgtugev ehk tehniline kips – kuumutatakse surve all. • Kipssideaine on valge v hallikas pulber tihedusega 800...1000 kg/m3. Kiirelt
Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Õhklupja kasutatakse enamasti kuivas keskkonnas, sest tema omadused niiskes keskkonnas kaovad. *Lubja kasutamine -Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört - Krohvimördid segus kipsiga - Kuivsegud - Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) - Lubivärvid - Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks - Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 6.3. EHITUSKIPS *Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. Omadused(saadakse põületamisel erinevate temperatuuride juures): -Madalatemperatuursed kipssideained põletust0 <130...1800C. Neile on iseloomulik kiire kivinemine. Sideained: ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. -Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine.
...................................18 3 SISSEJUHATUS Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis kivistuvad ja säilitavad oma tugevuse ainult õhus. Õhksideaineid saab kasutada ainult kuivades kohtades, kuna kaotab oma tugevuse niisketes kohtades. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, ehituskips , kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. [1] 4 1. SIDEAINED Ehitus sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi materjale. Üldiselt jagunevad sideained järgmiselt kahte põhiliiki - orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu vaid seovad oma kleepuvusega. [2], [1]
Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustab just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savid ja lubjakivi. Järjest rohkem kasutatakse toorainena ka tööstusjääke. Näiteks alumiiniumitööstuse jms. jäägid.
{;1 , iij:." Kipsi katsetamine Liis Vfiheiaus Tallinn 2510912012 1. Eesmiirk Kipssideaine jahvatuspeensuse m?iiiramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi m66ramine; kipsitaigna tardumisaegade mdiiramine; painde ja survetugevuse miiaramine. Survetugewse m?iiiramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel; niiskussisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad materjalid Ehituskips 3. Kasutatud tiiiivahendid - S6el ayaga0,2x0,2mm, p6hi - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hOlbastamaks kipsitaigna segamist ja valamist - Suttardiviskosimeeter - Vicat'aparaat - Prismalisedmetallvormid - Paindeseade - Hiidrauliline press - Elektrooniline kaal - tlpsus 0,1 g 4. Katsemetoodikad 4.1. Jahvatuspeensuse mli5ramine
· <1300 0.45700 kg/m3 0,45 W/(mK) · Soojusmahtuvus 0,92 KJ/kgK st. et harilikust tellisest müüritis on suure soojamahtuvusega 7 Kipsi kasutamine ehitusmaterjalides (k.a. koostisosana) Looduslik kipskivim on settekivim. 1 sordi kips lisandeid kuni 10% 2 sordi kips lisandeid kuni 20% Loodusliku kipsi töötlemine: 1 110...180oC madalatemperatuuriline põletamine 2 800...1000 oC kõrgtemperatuuriline põletamine 7.1 Ehituskips · valge peeneteraline aine · Kõrge veevajadusega - 60...65%. 15% vett aurab, saadav poorsus 40% · Tihedus 800...1000 kg/m3 · TOOTED: kuivkrohv, paneelid, kipsplaadid, ehisdetailid (stukkdekoor), kunstmarmor. · Tardumise reguleerimiseks kasutatakse lisandeid Ehituskipsi segamisel veega kips tardub ja kivistub 7.2 Madalatemperatuuriline põletamine 2. Vormikips jahvatatakse peenemaks kui ehituskips Keraamika ja portselanitööstuse vormid 3
Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur. Autoklaavides saavutavad lõpliku tugevuse. Plokid on ette nähtud kasutamiseks nii kandvates kui ka mittekandvates välis- ja siseseintes, kaasa arvatud tulemüürid. Antud plokke ei tohi paigaldada otsesesse kokkupuutusse pinnasega. 3. Kipstooted Kipssideainete (ehituskips, kõrgtugevkips jt) tootmisel on tarvilik silmas pidada järgmist: • tuleb kasutada lisandeid, et vähendada sideaine kulu, aga ka kipsdetailide deformatiivsust • hapruse tõttu armeerida: papp, paber, orgaanilised kiudained, alumiiniumsarrus • suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. Tooted jagunevad tehnoloogiliselt alljärgnevalt: • viimistlusmaterjalid (plaadid, kunstmarmor)
Lubja kasutamine · Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört · Krohvimördid segus kipsiga · Kuivsegud · Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) · Segasideained koostisosadena esinevad räbud ja putsolaanid · Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks · Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 18. Kips-sideained- tootmine, kasutuskohad 6.3. EHITUSKIPS Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. Põletamisel erinevate temperatuuride juures saadakse erinevate omadustega sideained: · Madalatemperatuursed kipssideained põletust0 <130...1800C. Neile on iseloomulik kiire kivinemine. Sideained: ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. · Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C
juures kivin.proovik.Füs.näit.iseloom.lub.peensu. Tema kustumisel.erald.soojust&mahupüsi.Samuti vaadel.tehnoloog.&kvaliteedinäita.Kustu.kiirus näit.mitme minut.pulberlup.&vee segu temp tõus.max`ni.standardse katse juures.Jagat:*kiire.kustu. *keskmi.-*aegl.-Kasut:*kuivsegud*lubivärvid*krohvimörd.segus kipsiga.24.Kipssideainete toot.>1)madaltemp.>kõrgutugev kips saada.*kuumutamisel,*keetmisel soolalahustes. 2)Autoklaavis>mida kuumut.5h vältel rõhul 0,13MPa&temp.124C.3)Keetmisel>ehituskips,mis saada.130C juures kui keskondei ole küllastatud veeauruga.&Vormiskips erineb jahvatuspeensuse poolest.Kivistu.kips paisub 0,5..0.8%, seepärast täidab täpselt vormid&tiheneb.Kipssideain. tugeklassid võivad olla 2..25.Painde-&survetug.kontrolli.kipsitaignast valatud standardsete proovikehadega1,5hpeale valamist>kuivamisel kipsi tug.suureneb tunduvalt.Kipsi tardumine ei tohi alate enne 4min.&peab lõppema 6-30min vahel>aega kontrolli.Vica seadme abil.Madaltemp.kipssideaine
Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on tooraine(te)st mingi uue materjali tootmine või toodete valmistamine. Peenestamine: protsess, kus toimub mingi suuretükilise materjali lähtetera suuruse vähendamine seadmete abil (jaotatakse purustamiseks tera läbimõõtude suhe i = 3...20 ja jahvatamiseks i = 500...1000)
arvestamata merevees lahustunud ja selle loodusliku osa moodustavat kipsi (ca 1,6 kg kuupmeetri kohta). Kipsi tooraine Kipsi toodetele ja kipsplaatide peamine tooraine on kips. Omi omadusi kips ei kaota ka pärast korduvat ümbertöötlemist, kõvenenud ja juba kord kasutatud kipsi massi võib peenestada, töödelda ja kasutada veel ja veel. Selles osas kips on unikaalne tooraine. Kipsist ja kipsbetoonist materjalide tootmine ja kasutamine Kipssideainete (ehituskips, kõrgtugevkips jt) tootmisel on tarvilik silmas pidada järgmist: · tuleb kasutada lisandeid, et vähendada sideaine kulu, aga ka kipsdetailide deformatiivsust · hapruse tõttu armeerida: papp, paber, orgaanilised kiudained, alumiiniumsarrus · suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. Kipsplaadi tootmisprotsess. · Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks
9. 20. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad 10. Kipssideained peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produktid, mis veega segamisel kivinevad õhus. 11. Toorained: Looduslik kips või looduslik anhüdriit 12. Põletamisel erinevate temperatuuride juures saadakse erinevate omadustega sideained: 13. a) MADALATEMPERATUURSED kipssideained põletust 130-180 C. Kiire kivinemine. Ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. 14. KÕRGTUGEVA KIPSI TOOTMINE kuumutamisel autoklaavis, keetmisel soolalahuses 15. Autoklaavis sisselaadimisluugi kaudu antakse sisse tooraine, mida kuumutatakse 5 tundi temp 124C, kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõpus kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside läbijuhtimisega 3-5 tundi. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskis. 16
32% P2O5. 2 NaHCO3 Na2CO3 + CO2 + H2O CaSO4 · 2 H2O CaSO4 · 0,5 H2O + 1.5 H2O (g) Joonisel 7 toodud skeemi puhul on protsess iga 5) Lubja tootmine: Ehituskips pöörleva filtersõlme suhtes perioodiline, sest neid tuleb CaCO3 CaO + CO2 + dH Kuumutamisel kuni 600°C-ni kaotab kips kogu oma kipsi eraldamiseks kallutada ja pesta. Vältida tuleb 6) Ammoniaagi regenereerimine: kristallvee ja muutub anhüdriidiks. Viimast kasutatakse raskesti filtritava kips-anhüdriidi teket
qC'I 9/. TALLINNA TEHMKAULIKOOL o Ehitusmaterialid Laboratoorne tii6 nr. 2 2007/2008 Kipsi katsetamine 1. Tii6 eesmerk Kipsi jahvatuspeensusemfiitamine, kipsitaignanomaalkonsistentsimiiaramine, kipsitaignatardumisaegade miiiiramine,painde-ja swvetugense miiitamine, vordlus toakuivadeja kuivatuskapiskuivararudp'roovikehadesurvetugevuse vahel. 2. Katsetatavadmaterjalid Ehituskips 3. Kasutatavadseadmedja vahendid S6el avaga0,2 x 0,2 mnl, Suttardiviskosimeeter,Vicat' apamat,paindeseade, terasplaadid,hiidrautiline prcss,kaal tllpsusega0,1 g segaois-ja kaalumisn6udning segamis-ja kaalumisvahendid,nuga" 4. Tti6 kaik meaiamine 4.1Jahvatuspeensuse Kipsi jahvatuspeensus miidrataksesdelumiseteel. S6el on avaga0,2x 0,2 tnm. Sdelumisekskaalutakse50gkipsi ja sdelutaksekasitsi. Sdelunine loetakselopetatuks,kui
kuumade suitsugaaside t0=120...1400C läbijuhtimisega ca 3...5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalauhustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips saadakse 100...1600C juures kui keskkond ei ole küllastatud veeauruga. Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. · Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. Kõrgtemperatuursed Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti. Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine
.......... 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ............. 89 7.2. Õhklubi ............. 89 7.3. Ehituskips ............. 92 7.4. Magneesium-sideained ............. 95 3 7.5. Vesiklaas ............. 95 7.6. Portlandtsemendi tootmine ............. 96 7.7. Tsemendi tardumine ja kivistumine ............. 97 7.8. Portlandtsemendi omadused ............. 98 7.9
..5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalauhustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips saadakse 100...1600C juures kui keskkond ei ole küllastatud veeauruga. Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. · Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. · Kõrgtemperatuursed Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti. · Madalatemperatuursete kipssideainete tardumine ja kivinemine
tähtis mitmete paberisortide täiteainena valge õlivärvi komponent kontrasteeriv vahend röntgeniuuringutes (mao- ja sooleröntgen) keemil. analüüsis jm. MgSO4 - looduses merevees, mitmete mineraalidena kasut. MgO saamisel tekstiilitööstuses meditsiinis jm. CaSO4 - esineb looduses mitme eri vormina, sisaldades erineva hulga kristallvett CaSO4.2H2O – kips, alabaster ehituskips sisaldab vähem kristallvett (2CaSO4.H2O, 2 kristallvormi) veega segamisel kõveneb, paisub veidi Väga suur tähtsus ehitusmaterjalina (puistematerjal, plaadid jm.), kipsvormid skulptuuridele, bareljeefid jm. Mitmed väiksemad kasutusalad (näit. termoluminofoorid) 2.3.4.5. Karbonaadid Looduses levinud Ca karbonaadid: CaCO3 ja Ca(HCO3)2 CaCO3 - lubjakivi (paekivi), kriit, marmor mineraal kaltsiit kasutatakse tohututes kogustes ehitusmaterjalina
annaabi.ee 
