Vana-Kreeka skulptuurikunst
valmistatud koopiatele, mis ei anna aga ülevaadet detailidest.
Peamiselt valmistati skulptuure pronksist ning marmorist, hinnatuim oli aga krüselefantiintehnika- puust
südamikuga, paljast keha kujutav osa kaeti elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad aga kulplekiga. Ühtegi selles
tehnikas teost säilinud ei ole, kirjelduste põhjal aga olid sellised näiteks Zeusi kuju Olümpias ja Athena kuju
Parthenonis.
Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehititstega seotud skulptuurid, vabafiguuride arengut võib aga jälgida
alates 7. sajandist e.Kr.
Arhailisel ajastul oli vabafiguurid mõjutatud Egiptusest. Kreeklased lõid aga uue elemendi meesakti.
Kourus e. Arhailine Apollon elusuuruses meesakt, seisab sirgelt, jäigalt, üks jalg ette sirutatud. Neid on leitud 50-60
tükki, peamiselt kalmistutelt. Ilmselt kujutati nendega ideaalse sõjakangelase või sportlase stereotüüpi. Levinud Mandri-
Kreekas.