"Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu"
inimväärsesse ellu. Just lootusest oli söekaevurite elus puudus ning seda suutis Zola sisendada ka 19.
sajandi prantsuse töölisklassile, kes seda järgneval aastasajal tingimata vajas.
Lisaks eetilise taseme langusele võib täheldada ka esteetika märgatavat hääbumist 20. sajandi ühiskonnas.
Väline ilu on kandunud kunstist inimesele, kuid harmooniline eetilisesteetiline terviklikkus on sellele
vaatamata haruldane. Kunsti eesmärgiks on luua ilu, toetada esteetilist printsiipi, et säilitada lootust. Maailm,
mis on kannatanud ohvriterohkete sõdade all, loonud olukorra ühiskonna ebavõrdsusega kaasnevate
probleemide tekkeks ning teinud inimesest materialistliku egoisti, pole enam ilus. Kunst saab seda
puudujääki leevendada
annaabi.ee 
