Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse ...
2. Järelikult Joosep peaks petma 7 Hume: • Väärtusväidet saab esitada vaid siis, kui me ka eeldame, et on olemas väärtusväide. Kui sellist eeldust väärtusväiteks ei ole, siis on Hume arvates tegu naturalistliku loogikaveaga. • Aga väärtusväite eeldust tuleb ikkagi põhjendada KOGNITIVISM ja MITTEKOGNITIVISM 2 põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete kohta. KOGNITIVISM – eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad Eetikaterminid näitavad maailma omadusi. NONKOGNITIVISM - Eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi nagu päris väiteid, nendega ei saa kirjeldada fakte ega väljendada uskumusi, nendega väljendatakse hoopis tundeid või ettekirjutisi Eetikaterminid ei näita omadusi maailmas. Millised omadused on moraaliomadused e. eetikaomadused? • Kui eeldame, et kognitivism on tõene, siis on eetikaväited e. moraaliväited tõesed. Aga mille tõttu need väited on tõesed?
2. Järelikult Joosep peaks petma Hume: · Väärtusväidet saab esitada vaid siis, kui me ka eeldame, et on olemas väärtusväide. Kui sellist eeldust väärtusväiteks ei ole, siis on Hume arvates tegu naturalistliku loogikaveaga. · Aga väärtusväite eeldust tuleb ikkagi põhjendada KOGNITIVISM ja MITTEKOGNITIVISM 2 põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete kohta. KOGNITIVISM eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad Eetikaterminid näitavad maailma omadusi. NONKOGNITIVISM - Eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi nagu päris väiteid, nendega ei saa kirjeldada fakte ega väljendada uskumusi, nendega väljendatakse hoopis tundeid või ettekirjutisi Eetikaterminid ei näita omadusi maailmas. Millised omadused on moraaliomadused e. eetikaomadused? · Kui eeldame, et kognitivism on tõene, siis on eetikaväited e. moraaliväited tõesed. Aga mille tõttu need väited on tõesed?
väljas sajab vihma) KAS ON OLEMAS MINGEID EETILISI FAKTE (jah) MIS MUUDAB MORAALIOTSUSTUSE TÕESEKS? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 21. Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? NATURALISM See on teooria mis väidab, et eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu. Tees: Eetikaterminid osutavad naturaalseid omadusi - see on kognitivistlik arusaam eetikast ja ta väidete tõesusest. Usutakse (st on inimesi, kes usuvad= on kindlad), et uurimise teel saab teha kindlaks, mida eetika mõisted tähistavad ja kas nad tähistavad oma designaati (=tähistatavat) õigesti või ei! MITTENATURALISM See on teooria, mis väidab, et moraalifaktid on olemad, kuid nad pole naturaalsed.
Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism ? Naturalism väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu. Fakt on empiiriliselt verifitseeritud väide. Ja väärtus on see, mida peavad silmas hinnangulaused. Kui väidame, et miski on fakt, eeldame ,et on olemas mingi objekt või asjade seis. Kui esitame väärtusotsustuse, anname millelegi hinnangu. Faktiväitest ja eeldusest on võimalik tuletada järeldus. Naturalism on teooria, mille järgi eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu, selles mõttes, et eetikaterminid osutavad naturaalsetele omadustele. Mittenaturalism - "Õige" mõistmiseks tuleb kindlaks teha "hea" tähendus. Moore'i järgi "hea" idee peab olema lihtne nagu "kollane". Kuna head ei saa määratleda, on meil kaks alternatiivi: tegu on kas lihtsa, defineerimatu omadusega või ei osuta see sõna üldse mitte millelegi (ega kuulu eetika ainevalda). pHea on lihtne, määratlematu, analüüsimatu mõtteobjekt.
Faktiväide - väide mingi fakti kohta maailmas. Väärtusväide - väide, mis sisaldab väärtusmõisteid nagu hea, „peaks“. Hume: faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväiteid. Väärtusväite saab tuletada ainult siis, kui ka eeldustes on väärtusväide. Sel puhul tuleks ikkagi põhjendada eelduses olevat väärtusväidet. Kaks põhilist seisukohta: Kognitivism – eetikaväited väljendavad uskumusi, millel on tõeväärtus. Eetikaterminid osutavad omadustele maailmas. Nonkognitivism – eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited polegi ranges mõttes väited, ei kirjelda fakte ega väljenda uskumusi, vaid teeb midagi muud nt väljendab tundeid. Eetikaterminid ei osuta omadustele. Kui kognitivism on tõene ja eetikaväited võivad olla tõesed, siis peab leiduma midagi, mille tõttu need väited on tõesed. Kui „vanemate inimeste aitamine on hea“ on tõene, siis peaks
Esindajad: C.L Stevenson, A.J Ayer Emotivism on mittekognitivistlik metaeetiline teooria, mille järgi eetika käsitleb ainult emotsioone. Emotivistid leiavad, et hinnanguväited pretendeerivad sellele, et osutada mittenaturaalsele maailmale, aga kuna puudub viis, kuidas teada saada, kas mittenaturaalne maailm olemas, pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne. 59. Mida tähendab, et moraalilausungid on preskriptiivsed? Moraalilausungid ei kirjelda lihtsalt asjade seise, vaid on ettekirjutused käitumiseks. Moraaliotsustusi esitatakse selleks, et juhtida tegutsemist, vastata küsimusele kujul ,,mida ma peaksin tegema?" Moraaliotsused on väärtusotsuste liik ja need on ettekirjutavad. 60. Millise vea inimesed Mackie arvates moraali üle mõeldes teevad?
Esindajad: C.L Stevenson, A.J Ayer Emotivism on mittekognitivistlik metaeetiline teooria, mille järgi eetika käsitleb ainult emotsioone. Emotivistid leiavad, et hinnanguväited pretendeerivad sellele, et osutada mittenaturaalsele maailmale, aga kuna puudub viis, kuidas teada saada, kas mittenaturaalne maailm olemas, pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne. 59. Mida tähendab, et moraalilausungid on preskriptiivsed? Moraalilausungid ei kirjelda lihtsalt asjade seise, vaid on ettekirjutused käitumiseks. Moraaliotsustusi esitatakse selleks, et juhtida tegutsemist, vastata küsimusele kujul „mida ma peaksin tegema?“ Moraaliotsused on väärtusotsuste liik ja need on ettekirjutavad. 60. Millise vea inimesed Mackie arvates moraali üle mõeldes teevad?
· Kas seda, kuidas asjad peaks olema, saab tuletada empiiriliselt kindlakstehtavatest faktidest? Naturalism · Metafüüsiline/empiiriline naturalism väljaspool empiirilise uurimise sfääri ei eksisteeri midagi. · Eetiline naturalism moraaliotsustused on väited, mis osutavad eetilistele faktidele. Väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu ja teha kindlaks empiiriliselt. · Eetikaterminid (nt `hea') osutavad naturaalsetele omadustele (nt `naudingukogemust pakkuv'). Naturalistlikud teooriad · Hea = see, mida soovitakse või see, mida soovitakse soovida ideaalsetes tingimustes. · Hea = (inim)õitsengut tagav. · Kui hea on sellisel viisil defineeritud, siis tuleb meil naturalisti arvates veel üksnes empiiriliselt kindlaks teha, mida inimesed soovivad või mis tagab inimeste (ja teiste moraalse staatusega entiteetide) heaolu.
huvides · moraalinormide täitmist tagatakse sanktsioonidega. METAEETIKA Kui eetika on moraali filosoofiline uurimine, siis metaeetika on filosofeerimine eetika üle eetikateooria mõistete ja struktuuri uurimine. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Eetiline naturalism: · teooria, mille järgi eetikamõisted on defineeritavad faktimõistete kaudu, st. eetikaterminid osutavad naturaalsetele omadustele nagu nauding, õnn, kasulikkus, aktiivsus jne · moraali hinnatakse maiste väärtustega eetiline hedonism eetilise naturalismi üks versioon; väidab, et hüve ehk hea, mis on igasuguse eetikaotsustuse aluseks, viitab naudingukogemusele. George Edward Moore: · mittenaturalismi rajaja · väidab, et segadused filosoofias saavad alguse sellest, kui ei küsita täpseid küsimusi, millele tahetakse vastuseid saada.
moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud, et nendele vastavalt toimida. Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest. Inimesed hakkaksid pidevalt pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende oma “kasu” arvutama (ja mõned arvutaksid paremini kui teised!)); 5. Õigustab ebamoraalseid tegusid (Paljude väitel võib utilitarism kaasa tuua selliste tegude õigustamine, mis on ebamoraalsed: tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne. Moraaliotsustused pole väited. Neil puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi
3. Järelikult Joosep peaks petma Ilma väärtusväiteta eeldustes on Hume'i järgi tegemist naturalistliku loogikaveaga. Kui eeldustes on väärtusväide, siis enam loogikaveaga tegu ei ole, ent siis tuleb ikkagi põhjendada väärtusväitega eeldust. 142. Kognitivism ja mittekognitivism Kaks põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete suhtes: KOGNITIVISM: eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad (neil on tõeväärtus). Eetikaterminid osutavad omadustele maailmas. NONKOGNITIVISM: eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi ranges mõttes väited, nendega eikirjeldata fakte ega väljendata uskumusi, vaid tehakse midagi muud (nt väljendatakse tundeid või ettekirjutusi). Eetikaterminid ei osuta omadustele. 143. Millised omadused on moraaliomadused? Eeldame, et kognitivism on tõene. Kui eetikaväited võivad olla tõesed, siis peab leiduma midagi, mille tõttu need väited on tõesed.
kategoorilised imperatiivid: nad kohustavad meid sõltumatult meie soovidest, sõltumata selles, kas meile meeldib või ei. Kognitivism ja mittekognitivism – kas põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete suhtes KOGNITIVISM: eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad (neil on tõeväärtus). Eetikaterminid osutavad omadustele maailmas. NONKOGNITIVISM: eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi ranges mõttes väited, nendega ei kirjeldata fakte ega väljendata uskumusi, vaid tehakse midagi muud (nt väljendatakse tundeid või ettekirjutusi). Moraaliotsustuste tunnused PRESKRIPTIIVSUS: Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks. (Nt. “Joosep ei peaks petma”). Moraaliotsustused vastavad küsimusele “mida ma peaksin tegema?”
Metaeetika küsimusi · Kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb? · Kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus? · Milline on faktide ja väärtuste (väärtushinnangute) suhe? · Kas moraaliotsustused on tõesed/väärad väited või lihtsalt maitseväljendused, tundelised "hüüatused"? Eetiline naturalism · Teooria, mille järgi eetikamõisted on defineeritavad faktimõistete kaudu, s.t eetikaterminid osutavad naturaalsetele omadustele (nagu nauding, õnn, kasulikkus, aktiivsus jms). · Moraali hinnatakse maiste väärtustega. · Naturalismi järgi saab väärtusväiteid määratleda faktiväidete kaudu. · Fakt empiiriliselt verifitseeritav väide (näit. Juku spikerdas) · Väärtus hinnangulause kaudu väljendatud väärtushinnang (näit. spikerdamine on väär). · Kui esitame väärtusotsustuse, anname millelegi hinnangu. Naturalismi versioonid
annaabi.ee 
