Laulupidu
teistsugune, oma praeguse uue, uhke ja moodisa välimuse sai see
1960 aastal, mil kaarealune ala ehitati kaks korda suuremaks. Nüüd
mahub lavale üheaegselt 25 000 lauljat. Laulupeo nõlvalt jälgib
aga kogu seda pillerkaari Gustav Ernesaksa, hellitavalt
laulutaadiks kutsutud koorijuhi ja helilooja kuju ning mitmetel
kooridel on kujunenud traditsiooniks laulupeo proovide aegu
vähemalt üks laul Ernesaksale isiklikult ette kanda.
Muusika ja ühislaulmine on eestlatele juba aegade algusest suurt
rolli mänginud: laulu saatel hariti mõisamaid, lauluga marsiti
lahingusse, lauluga anti hoogu ärkamisajale, laulva revolutsiooniga
võitlesime kätte oma vabaduse. Esimesed eesti lauluseltsid olid
1863. aastal asutatud Revalia ja 1865. aastal asutatud Estonia ning
Vanemuine.
Esimene üldlaulupidu
I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese
üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli
annaabi.ee 
