Eduard Bornhöhe
ajalehes “Revaler Beobachter”, köster- koolmeistrina Stavrpolis, siirdus
Tifilisi, edasi Väike-Aasiasse. Detsembris 1888 sooritas eksternina Tallinna
kubermangugümnaasiumis lõpueksamid ja asus 1889 õppima eesti
filoloogiat Tartu ülikoolis, katkestas õpingud peagi. Järgnevatel aastatel
Bornhöhe rändurielu jätkus. Ta pidas erinevaid ameteid Venemaal, Poolas,
Saksamaal. 1893 asus tööle Tallinnas ringkonnakohtu tõlgina, 1901-st
arhivaarina. 1907–1917 töötas Bornhöhe kohtu eestistujana Jõhvis,
elukohaga Narvas. Siirdus 1919 Tallinna, kus töötas kuni surmani 17. nov
1923 rahukohtunikuna. Bornhöhe põrm maeti Tallinna Kopli surnuaiale,
1951 toimus ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule.
Bornhöhe esimene jutt ilmus 1878, kui kirjanik oli 16-aastane. Kõige enam
tunnustust toonud ja paarikümnes trükis ilmunud ajalooline jutustus
“Tasuja” (1880) on kirjutatud 17-aastase noormehe poolt. Teos algatab eesti
kirjanduse ajaloolise romaani
annaabi.ee 
