Eesti keel kui meie ajaloo peegeldaja
Koolides õpetati vene keelt juba
alates teisest klassist. Kujunesid välja erinevad keelekeskonnad: Ida-Virumaal, eriti sealsetes linnad
oli ülekaalus vene keel, Tallinn oli kakskeelne ja maapiirkondades oli tähtsaimal kohal eesti keel.
1739. aastal ilmus esimene eestikeele täispiibel. Piibel aitas kaasa lugemisoskusele ja avardas
inimeste silmaringi. Tänu piibli tõlkimisele saavutas uue taseme ka kirjakeel. Piiblikeel oli lihtne ja
rahvapärane, et lugejad teksist hästi aru saaksid. Eestikeelest sai kultuurkeel, sest vaid
kultuurkeeltesse oli võimalik piiblit tõlkida.
Tänu uue kirjaviisi sünnile sai kogu Eesti ühise kirjakeele. Uue kirjaviisi aluseks sai põhjaeesti
keele grammatika. 19. sajandi lõpul hakkasid selle kirjaviisi põhimõtted juurduma ning see muutus
üldkasutatavaks. Ilmusid esimesed teosed eesti keele grammatika kohta. Tegeleti sõnavara ning
terminoloogia rikastamisega. Sajandi lõpuks oli välja kujunenud ühtne eesti kirjakeel.