Eesti keele ajalugu Esimesed kirjalikud katsetused kasvasid välja ilmselt koopaseinale maalitud graafiliselt kujutistest(piltkiri). Kui sümbolid, mida piktograafilise kirjaga kujutati, hakati lihtsustama, kujunes välja ideograafiline kiri. Edasi kiilkiri (sumerid, babüloonlased, assüürlased). Tähestikkiri ligikaudu 1700 e.m.a(Palestiina,Süüria) 100 ekr võtsid selle üle foniiklased, edasi levis see kreekasse ja rooma. Eesti keeles hakati raamatuid kirjutama üle 400 a. Tagasi, 16.saj. Eesti keele kirjaviisi ei olnud keegi välja töötanud, raamatute autorid kasutasid saksa kirjaviisi. 17. saj ilmus rohkem raamatuid ning suuremat tähelepanu pöörati eesti keele uurimisele ja kirjakeele arendamisele. Esimene eesti keelne grammatika ilmus 1637. Ka siis veel polnud kirjaviis eesti keele häälikusüsteemiga vastavuses. Selle otsustas vastavusse viia B. G. Forselius. Bengt Gottfried Forselius- sündis (u.) 1660.a Harju-Madisel. Isa oli Rootsi pärito...
Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule. Ta luulet iseloomustab aktiivselt võitlev hoiak. Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred"...
Anton Hansen Tammsaare Eesti üks tuntumaid kirjanikke, tõlkijaid, kultuurifilosoofe ja esseiste oli Anton Hansen Tammsaare. Ta sündis neljanda lapsena 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus ja suri 1. märts 1940. aastal Tallinnas. Tammsaare vanemad olid Peeter Hansen ja Ann Hansen, kes sünnitas 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Hansenil olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto, kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Kirjanik omandas oma esimesed teadmised Sääsküla vallakoolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem 1888. aastal õppis Prümli vallakoolis, 1892. aastal Väike-Maarja kihelkonnakoolis, 1898-1902...
1. Eesti rahvusliku kirjanduse tekkimise eeldused Eesti rahvuslik kirjandus sai tekkida alles vastavate tingimuste alusel. Et majanduselu areng kapitalismi suunas oli visa ja vaevaline, kujunesid rahvusliku kirjanduse tekke eeldused ajapikku, aastakümnete vältel. Ajastu iseloomustus. Vabameelsed saksa haritlased G.Merkel ja J.V. Petri kritiseerisid pärisorjust, nende eeskuju nakatas ka eesti rahvusliku liikumise aja ühiskonnategelasi ja kirjanikke, nt Kreutzwaldi, Faehlmanni jt. Talurahva laienevate rahutuste survel kehtestas tsaarivalitsus Eestimaal 1816. a ja Liivimaal 1819. a uued talurahvaseadused Lõuna-Eestis puhkesid mõisavastased vastuhakud, nt Pühajärve sõda (1841) Haridusolud. Rahvakoole oli 19. saj algul vähe ja kooliõpetus oli madalal järjel. Alles pärast 1816. – 1819. a talurahvaseaduste maksmapanekut hakati laiendama vallakoolide võrku ja asutama kihe...
Betti Alver (Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta Aastatel 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini tütarlaste gümnaasiumis ja 1924 lõpetas ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1934 oli ta Eesti Kirjanikke Liidu liige. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga.1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegin“. Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Teosed „Räägi tasa minuga“ Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski m...
Betti Alver 1906-1989 Elulugu Sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval 1914-1917 Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium 1924 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tema lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga Suri 19. juunil 1989. aastal Tartus Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad 1940ndad tegutses ta tõlkijana Abielud Betti Alver ja Heiti Talvik Betti Alver ja Mart Lepik Luulekogu „Tähetund“ Ilmus 1966. aastal Müüdi läbi hetkega Tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega. Alver tuli tagasi oma kesksele kohale Eesti luules. Luule iseloomustus Klassikaliselt vormirange Enamasti oma enda elu ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Eduard Vilde Koostas: Jaagup Tuisk Klass: 8.b Juhendaja: Ülle Salumäe Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Eduard Vilde elulugu...............................................................................................................4 1.1 Lapsepõlv..........................................................................................................................4 1.2 Vilde ajakirjanikutee algus................................................................................................4 1.3 Looming.............................................................................................................................
Looja totalitaarses ühiskonnas Totalitaarne reziim on poliitiline reziim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses reziimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka. Riik kontrollib kogu kultuuri, samuti ka kirjanike ja nende teoseid. Rahvale hakati keelama ebasobilikku kirjandust. Nõukogude võimu ajal hakati survestama Eesti kirjanikke looma valitsuse ideoloogiat propageerivaid ilukirjanduslikke tekste. Eesti kirjanikelt nõuti sotsialismi levitamist, helgest tulevikust heietamist ning aktuaalsete probleemide käsitlemist, mille määras valitsus. Juhan Smuul, kes alustas luuletajana, otsustas, et hakkab Nõukogude võimuga koostööd tegema. Sellega pälvis kirjanik mitmeid preemiaid. Samuti oli kirjanikel võimalus ka välismaale minna ning seal oma loomingut arendada. Enamik kirjanikke pagesidki välismaale ning said seal...
Selgita mõisted: Eesti Vabadussõda- Eesti ja Venemaa vahel peetud sõda , sest enamlaste soov oli taastada vene imperium endistes piirides Landeswehri soda- Läti aladel peetud sõda saksalstega Tartu rahu- venemaaga tehtud vaherahu. Tartu rahuga tunnustas Venemaa Eesti riikliku iseseisvust ja lubas seda austada. Riigikogu- iga kolme aasta tagant üldrahvuslikult valitav ühekojaline 100- liikmeline parlament Riigivanem- presidendi esindusülesandeid täitev valitsusjuht Vapsid- vabadussõjalised Vaikiv ajastu- 12. Märts 1934 sõjaväeline riigipööre, kus pandi peale piirangud ja suleti mitmed riigiasutused Tsensuur-riiklik järelvalve ajalehtede ja raamatute üle President- rahva poolt valitud riigijuht Balti Liit- Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola hõlmav leping , kus osalejad pidid osutama kallaletungi ohvritele abi Neutraliteet- erapooletus Maareform- ümberkorraldus majanduses mis asendas väiksemad suurmajapidamised väikemajapidamiste...
Eestlane sõjas ja võõrvõimude all Teise maailmasõja ajal esitas Venemaa Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Võimaliku sõja vältimiseks otsustas Eesti valitsus järele anda ning kirjutas lepingule alla. Kuna Eesti on väike riik ning siinne sõjavägi ei oleks suutnud suurel määral vastu astuda kõvasti suurematele vägedele, oli vaja liitlasi leida ning Eesti nägi Venemaast natukenegi kasu. Peale lepingu sõlmimist nõudis Venemaa Eestilt valitsuse vahetamist. Kuna Venemaa sõjavägi oli tunduvalt suurem, siis ei olnud mõtet vastupanu ostutuda ning Eestist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Kuna olukord riigis muutus- venelased hakkasid Eestlaste vastu relvi tõstma ning hakkasid toimuma massitapmised, siis otsustasid paljud Eestimaa pinna oma jalge alt pühkida. Palju lahkus koos tavainimestega ka kirjanikke ja luuletajaid. Nei...
Vello Paluoja näitus ,,Inimesi Eesti kultuuriloos III" Essee Pärnu 2011 Käisin Pärnu Keskraamatukogu 1. korruse galeriis Vello Paluoja näitusel ,,Inimesi Eesti kultuuriloos 3", mis oli avatud 30.08-12.09 2011. Näitus on jätkuks varem eksponeeritud 23 pastelltehnikas portreele, mis on maalitud kultuurilooliste isikute fotode järgi. Seekordne väljapanek koosnes 11. tööst, kujutatud oli eksiilis elanud Välis-Eesti kirjanikke jt kultuuritegelasi. Kujutatud oli kirjanikke Raimond Kolki, Valev Uibopuud, Karl Ristikivi, Bernard Kangrot, August Mälki, Pedro Krustenit, Karl-Ast Rumorit, luuletajaid Kalju Lepikut, Marie Underit, Henrik Visnapuud ja rohuteadlast-arhivaari Hugo Salasood. Näitus jätab ühtlase mulje, portreed on kõik samasugustes kuldsetes puitraamides, ovaalsete ümbristega, pigem tuhmide värvide ja neutraalse taustaga, portreteeritud on vanemas eas ja pildidki jätavad...
Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Väliseesti kirjanudse tekke põhjused: · Kodust oli lahkunud palju kirjanikke (M.Under, G.Suits, H.Visnapuu, A.Gailit, A.Mälk) · Oli põgenetud vägivaldse võimu eest, kellele oli vaja vaimselt vastu hakata · Oma rahvusliku kuuluvuse kinnituseks identiteet Pagulaskirjanike põlvkonnad: · Vanempõlvkond kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud. Neile oli lahkumine kodumaalt kõige valuam, sest maadesse, kuhu mindi polnud nende nimed tuntud, seega polnud kirjanikuna elatist teenida võimalik. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, K.Ristikivi, A.Mälk · Keskmine põlvkond See oli arvukaim grupp. Kirjanikud, kes lahkudes olid umbes 20 aastased. Neil oli gümnaasiumiharidus ja enaik vallalised. Nad suutsid paguluses oma valitud eriala teostada...
Eesti-Soome kirjandussuhete heitlik tee F.Tuglas on öelnud, et Eesti ja Soome on väga erinevad, kuid samas oleme rahvusliku elu pinevaimal hetkel olnud teineteisele nii lähedal. Seetõttu on enesestmõistetav, et ka meie vastastikustel kirjanduskontaktidel on olnud suhteliselt pikk ja märkimisväärne ajalugu, kuid alati mitte selline nagu oleme lootnud. Esimeseks soomendatud eesti raamatuks peetakse Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis so...
Eesti keel Kirjanduse kontrollküsimused XII klass Millal ja millega seoses hargnes eesti kirjandus 20 saj. kaheks ja kuidas neid nimetatakse? 1944a lahkusid eestist välismaale sõjapõgenikena rida kirjanikke, tekkis paguluskirjandus. Eesti kirjandus oli jagunenud kaheks väliseesti ja kodueesti kirjandus Nimetage kirjanikke kes 1944. Aastal lahkusid Eestist Marie Under, Albert Kivikas, August Gailit, Karl Ristikivi, Gustav Suits Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Stalinism, sulaaeg, stagnatsioon, uued tuuled Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Kirjanikke oli vähe, kuid põhiline põhjus Eestis oli stalinistlik tsensuur Millise vabanemise tõi kirjandusse nn sulaaeg? Senisest enam lubati arendada ka rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all. Millist romaanizanri viljeleb kirjanik Jaan Kross? Tooge näiteid. Jaan Kross on tunnustatud ajalooromaanid...
EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE NIMI:........................ PUNKTID/HINNE:......... KONTROLLTÖÖ A 1. Jaota sõnad rühmadesse Kolmandik, seda, sportlane, kätega, viiendast, tigeda, tuhandeni, neljale, keegi, lehtedega, vajalikud, see, sügavaid, teineteise, karvasest. NIMISÕNA OMADUSSÕNA ARVSÕNA ASESÕNA 2. Paranda algustähevead ja pane kirjavahemärgid. eesti loodus oleks võrratult vaesem kui siin ei oleks järvi õnneks on eestis üle tuhande järve peale selle veel 20 korda rohkem rabalaukaid eesti järved ei paikne ühtlaselt on nii järverikkaid kui ka järvevaeseid piirkondi üheks järvederikkamaks paigaks eestis on alutagusel asuv kurtna "neljakümne järve maa" järvi on veel aegviidu metsades...
Kirjanike nimed, keda tuleb arvestusel tunda nägu pidi. Lisaks tuleb teada olulisi fakte nende elust ja loomingust. Tõnu Õnnepalu- sündis 1962 aastal tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat, töötas bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisi...
Emakeelepäeva kõne Me oleme siia kogunenud, et tähistada emakeelepäeva. Eesti keel on meie emakeeleks olnud juba mitmeid pikki aastaid. See päev, 14. Märts on ühtlasi ka Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev. Just tema sünniaastapäev on emakeelepäev sellepärast et ta oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Meie keel on muutunud palju oma algsetest aegadest saadik, noorte slängid ja muu seesugune saavad keele lahutamatuks osaks. Palju uusi sõnu ja väljendeid tuleb ka võõrkeeltest. Eesti keelt ei räägi maailma mastaabis palju inimesi, kõigest umbes 1 miljon. Koos suudame eesti keele elus hoida. Ilusat emakeelepäeva!
Jaan Kaplinski Elukäik 1941 Tartus Tartu 1. Keskkool Tartu Ülikool Tallinna Botaanikaaed Ugala Eesti Kirjanike Liit 40 kirja Läbiotsimised ja surveavaldused Poliitik- Eesti Kongress ja Riigikogu Looming Luule Proosa "Jäljed allikal" Autobiograafiline proosa "Tolmust ja värvidest" Pikem proosa Elliptiline ja metafoorirohke "Jää ja kanarbik" Napp väljenduslaad "Kust tuli öö" "Raske on kergeks saada" "Jää ja Titanic" "Mitu suve ja kevadet" Reisikiri "Teekond Ayia "Öölinnud. Öömõtted" "Sõnad Triadasse" sõnatusse" "Kirjutatud" Tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Göteborgi raamatumess Raamatumessi peaesineja Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind Eino Leino auhind Riigivapi IV klassi teenetemärk Riigivapi III klassi teenetemärk Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia Eesti Rahvuskultuuri Fondi
Kirjanduse areng Eestis Eesti kirjandus hakkas arenema suhteliselt hilja. Umbes 20 sajandil eestlaste kirjaoskus oli 96%. Esimesed autorid, mis on seotud 16. sajandiga olid sakslased. Ainult hiljem hakkasid kirjutama Eesti kirjanikud. Esimene tõeline eesti autor oli Käsu Hans,kes kirjutas Oh! ma vaene Tartu Linn! 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli tudeng Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) hakkas kirjutama luuletusi saksa keeles ja emakeeles ja hakkas rääkima Eesti kirjanduse keeles oma oodas "Kuu". 20. sajandi algusel eesti kirjandus märkis tekkimist modernism. Selle loojad olid "Noor Eesti". Nende moto oli:"Jääme Eestlaseks,aga saame Eurooplaseks".Nende juht oli Gustav Suits. Kuulsamad kirjanikud Eestis 20 sajandil: Friedebert Tuglas Bernhard Linde Johannes Semper Anton Hansen Tammsaare August Mälk Karl Ristkivi Küsimused: 1. Kes olid esimesed autorid Eestis? 2. Kes oli esimene Eestlane autor? 3. Mis zanr tekkis 20. sajandi algus...
Andrus Kivirähk Sirje Sisukord Elulugu Isiklikku Kirjutamine Näidendid ‘’Rehepapp’’ Elulugu Sündis 17.august 1970 Tallinnas. Eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal. Lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala 1993. aastal. Töötab Eesti Päevalehes. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Isiklikku Sotsioloogist vend Juhan Kivirähk. Abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Tal on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kirjutamine Aastast 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige. 2000. aastate üks menukamaid Eesti kirjanikke. Tuntuim nüüdiskirjanikke. Kirjutanud proosat, näitekirjandust, stsenaariume, lasteraamatuid, kuuldemänge. Näidendid Tema kirjutatud näidendeid on lavastatud läbi aastate. Üks esimesi on lavastatud Nukuteatris 1992 ‘’Vanamehed seitsmendalt’’ Üheks hilisemaiks on lavasta...
Betti Alver ( Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta 1. 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 2. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 3. 1934- Eesti Kirjanikke Liidu liige. 4. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 5. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Looming 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või iroonilis...
Noor-Eesti: - vaimne ja kultuuriline liikumine 1905-1915a. - moto:"enam kulturi!enam europalist kulturi! Olgem eestlased,aga saagem eurooplasteks!(Suits 1905). -Eesmärgiks tuua Eesti kirjandusse uusi suundi euroopa kirjandusest. -haridusmetslased-haritlane,kes on saanud formaalse hariduse,kuid kellel kultuurilised huvid täiesti puuduvad, haridus on neile vaid mõnusa elu saavutamise ja karjääri tegemise abinõu. -väljaanded-5 albumit ja ajakirjad. -,,noorte püüded"-üksmeele ja ühistunde puudus on meie rahva needus. Eestis pole leida julgust, ettevõtmist, lootust tulevikku. Üleskasvanud noorsool ei ole tahtmist tegu teha. Keegi ei taha ise vaeva näha. Keegi pole eestlastest kuulnud, euroopale ei ole isegu asja meie kultuuri- rahvust näidata. See mis inimesi kannab ja tõstab on haridus. Sihiks on noort ja julget edendada. -liikmed: kirjanikud: suits,tuglas,grünthal-ridala,aavik. Kirjanduskriitik linde. Muusik tobias. Kunstnikud: triik, koor...
Oskar Luts Sissejuhatus · Üks 19. sajandi tuntumaid Eesti kirjanikke · Tema teosed on mõjutanud eesti keelt · Õppis apteekriks, kuid hakkas vabakutseliseks kirjanikuks · Tema kodumajas Palamusel asub praegu muuseum Elulugu · Sündis 7. jaanuaril 1887 kingsepa peres · Õppis lugema juba viie aastaselt · Alustas õpinguid külakoolis · Õppis ülikoolis apteekriks ning töötas aastaid sellel alal. · Apteekritöö kõrvalt alustas kirjutamist ning jätkas seda sõjaväes Oskar Luts (18871953) Elulugu · Osales Esimeses Maailmasõjas 1914. a. · Abiellus Venemaal 1917. aastal, samal aastal kolis Tartusse. · Alates 1921. aastast pühendus ta ainult kirjutamisele · Tema kirjanduslikku tegevust on hinnatud aunimetuse ja ordeniga · Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 Tuntumad teosed · "Kevade" · "Suvi" · "Tootsi pulm" · Näidendid "Kapsapea" ...
Nõukogude Eesti 1. Nõukogude okupatsiooniaparaat. 1944. a kehtestati Eestis taas Nõukogude võim. Okupatsiooniaparaadi kolm peamist osa olid: · EK(b)P 1957.a EKP. Parteid juhtis N. Karotamm - EKP keskkomitee esimene sekretär. Kõik vabariiki puudutavad otsused tehti EKP keskkomitees, kuid suunised tulid Moskvast. · Täidesaatev võim kuulus ENSV Rahvakomissaride nõukogule, mis 1946.a kandis nime ENSV Ministrite nõukogu. · Seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis ametlikult pidi olema kõrgeim riigivõimuorgan, kuid tegelikult oli kõige väiksema tähtsusega võimu organ nõukogude ühiskonnas. Ülemnõukogu saadikud pidid heaks kiitma juba varem valmis tehtud otsuseid. Saadikud ei olnud kutselised poliitikud vaid inimesed, kes täitsid saadiku kohustusi oma erialast tööd katkestamata. Ülemnõukogu eesotsas olid presiidium, mille esimehek...
19. sajandi ja 20. sajandi vahetuse kirjanduselu. Paranes haridustase ning koos sellega ka lugemisoskus. Saadi aru vajadusest teada, mis toimub mujal maailmas. See omakorda suurendas ajalehtede arvu (1857 üks ajaleht, 1883 oli 10 ajalehte). Suurenes raamatute ja trükikodade arv. Suur ajakirjanduse kasv pidurdas raamatute levikut, kuna seal oli ilukirjanduslik lisa. Peamiselt levisid madalatasemega tõlkekirjandus, omamaist kirjandust ilmus suhteliselt vähe (rändkaupmehed ei pakkunud väärtkirjandust- röövlijutud, krimiromaanid, armastusjutud). Raamatud olid välisilmelt hallid ja ilmetud. Kirjanikud olid n-ö poolharitlased. Nad olid saanud saksakeelse koolihariduse. Väga paljud kirjanikud olid ajalehtede toimetajad, nende abilised, kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Nad ei saanud erilist tasu oma töö eest. Sajandivahetuse proosa. Suur osa ilmus ajalehtedes järjejutuna. See kindlustas lehe edu. Jutulisa suurenes umb...
KAUR KENDER "KUIDAS SAADA ISAKS" Jekaterina Gusseva 11. klass KES TA ON? Kaur Kender - on eesti kirjanik ja Sündinud 27. mail 1971 Tartus Enamus lapsepõlve möödus Rakveres Tal on õde Kirsi ja vend Heiti Abielus Nastjaga, peres HARIDUSTEE Rakvere Reaalgümnaasi umis Eesti Humanitaar- instituut (semiootika ja kirjandusteooria eriala), aga kõrgharidust HUVITAVAT KAUR KENDERIST Mänginud lühifilmis “Ferdinand” On olnud üks Eesti loetavamaid kirjanikke Raamat “Kuidas saada isaks” on kättesaadav ka pimedatele 5 helikassetil (Eesti Pimedate Raamatukogus) MIKS KAUR KENDER KIRJUTAB? “Sellepärast, et see on maailma parim ajaviide.” K. Kender KELLELE KAUR KENDER KIRJUTAB? “Lugejatele ja sõpradele.” K. Kender ÜLEVAADE LOOMINGUST “ Iseseisvuspäev “ “Y...
Eesti Vabariigi kultuuri elu aastal 1920-1940 Aastatel 1920-1940 oli eestlaste jaoks raske. Alles vabanedes võõrariigi võimu alt ja läbi elades suur majanduskriis , suutsid nad sellegi kõrvalt värskendada ja hoida oma kultuurielu. Kui vaadata kuidas arenes tolajal kooli elu. Hakati rajama emakeelset haridussüsteemi. Lapsi hakati kooli saatma alates 8-ndast eluaastast , mis kehtib tänapäevani. 1930. aastal seati gümnaasiumisse pääsemiseks eksamid. Samal ajal asuti ka arendama kutseharidust. Järsult hakkas ka paranema eestlaste haridustase. Teaduse poolepealt valmis Eesti esimene entsüklopeedia , kust sai teavet nii Eesti kohta kui ka terve maailmakohta. Eestis hakkas ka arenema kirjanike tegevus . Loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Sel ajal hakati ka tunnustama rahaliseslt Eesti parimaid kirjanikke . Kuulsust võitis ka tuntud kirjaniku A.H.Tammsaare teos ,, Tõde ja Õigus ,, , mis on väga kuulus ka praegusel ajal. Teatri elus etendati Ee...
Sisukord: Kirjandus Haapsalus. 2-3lk Kirjanikud Haapsaluga seotud. 4-6lk * Ernest Enno. 4lk * Villem Grünthal Ridala. 5lk * Aidi Vallik. 5lk * Juhan Paju. 6lkKirjandus Haapsalus Haapsalus sündinud kirjanikke, kes on elanud või olnud seotud selle kohaga, on vähe. Samas on paljud kirjanikud käinud siin oma mõtteid mõlgutamas ja uusi teoseid välja mõtlemas. Kõige tuntum koht, kus käidud, on Haapsalu Tagalaht. Rohkelt on kirjanikke, kes on siin vaid korra peatunud, mõne hea sõbra juures käinud või lihtsalt läbisõidul olnud. Üksikud nendest on kirjutanud teoseid Haapsalust. Näiteks tuntud vene 18. Sajandi poeet Gavrila Romanovitsh Derzhavin, kes on pühendanud oma loomingut Haapsalule. Haapsalus on sündinud üksikud, pikemalt elanud mõned, loomingulist kirjatööd teinud vähesed, töötanud paljud, peatunud ja puhanud peaaegu kõik Eestimaa kirjamehed pluss mõni mujalt lisaks. Tundub, et kirjameestele see kuurort pikemaks loometööpeatuseks ei p...
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Uurimistöö Paulo Coelho Merilyn Leppik 02.12.2008.a. PT1 2 Pärnu 2008 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................................3 1. Elulugu...........................................................................
Leelo Tungal Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga, peres kolm õppivat tütart. Ta on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Haridus on tal kõrgem- Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8-kl.Kool ( 1954 1962). Valdab vabalt vene- , soome keelt. Kõne ja kirjakeeles inglise- ja itaalia keelt. Saksa keelt tõlgib sõnastiku abil. Töökohad: Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe ...
Kahe maailmasõja vaheline kirjandus Franz Kafka Jaana, Reelia, Lota XIa klass Franz Kafka • Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha – 3. juuni 1924 Kierling, praegu Klosterneuburgi linnaosa) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik, üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid kirjanikke. • Oma eluajal avaldas Kafka vaid üksikuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Elukäik • Franz Kafka sündis Prahas juudi kaupmehe pojana. • 1901. aastal lõpetas ta Praha saksa gümnaasiumi. • Ta oleks tahtnud õppida Müncheni ülikoolis germanistikat. Kuid ta astus siiski Praha ülikooli. Ülikooli lõpetas Kafka 1906. aastal. • Ta töötas aastatel 1907–1908 juristina kindlustusfirmas Assicurazioni Generali • Franz Kafka oli kolm k...
SAJANDIVAHETUSE KIRJANDUS. Kirjanduse maht kasvas 1890.aastatel oluliselt, ulatudes juba rohkem kui 300 eestikeelse trükiseni aasta kohta. Puudusid küll niisugused mõjukad autorid, nagu olid olnud Kreutzwald ja Koidula, kuid seda enam leidus nende jäljendajaid. Tolleaegse kriitika armastatud epiteete oli ,,suureandeline" ja ajastusse neid ,,suureandelisi" jätkus, ehkki tänapäev enam nende nimegi ei tunne. Aga leidus siiski ka teistsuguseid kirjanikke: tol ajal esilekerkinud autoreist on oma loominguga jäänud eesti kirjandusklassikasse August Kitzberg, Eduard Börnhöhe, Eduard Vilde, Karl Eduard Sööt, Anna Haava, Juhan Liiv jmt. Romantilised jutustused. 1880.aastail tekkis eesti kirjanduses ajalooainelise romantilise proosa laine. Selle voolu esimene jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" (1880)on jäänud ka kogu voolu esindusteoseks. Bornhöhe on kirjutanud veel kaks ajaloolist jutustust: ,,Villu võitlused" ja ,,V...
Tunnikava Pealkiri: tunnikonspekt Aine: kirjandus Klass: IX Tunni teema: Eduard Vilde elu ja looming Tunni eesmärk: Anda ülevaade Eduard Vilde elust ja loomingust. Õpetada mõistma Vilde tähtsust tollases ja praeguses eesti kirjanduses. Anda detailsem ülevaade Vilde mitmetahulisest loomingust. Teha sissejuhatus "Pisuhänna" käsitlemiseks. Lühikirjeldus. EVOKATSIOON Tahvli keskele kirjutatakse EDUARD VILDE. Õpilased meenutavad kõike, mis seostub neil selle kirjaniku nimega: teoste pealkirjad, faktid eluloost jne. Õpetaja teeb õpilaste abiga tahvlile mõistekaardi. Küsimused: 1. Milliseid Vilde teoseid olete lugenud, milliseid veel oskate nimetada? 2. Kas olete mõnd Vilde teost näinud teatris, televisioonis? Millist? Muljed? 3. Miks saavutas Vilde nii suure populaarsuse? 4. Nimetage Vilde kaasaegseid kirjanikke! TÄHENDUSE MÕISTMINE Ülesanded töölehel. REFLEKTSIOON Kirjuta, mida uut said ...
Jaan Kaplinski Elvin Nadzfov Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija. Sündinud Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora RaudseppKaplinski pojana. tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Elukäik Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Eesti Kirjanike Liidu liige. Seitsmekümnendate aastate algul muutub Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustab juba ,, Valge joon Võrumaa kohale" (1972) LOOMING Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos. Luulekeelt põhjendas Kaplinski tollal lihtsuse ja loomulikkusega. Tolmust ja värvidest Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele tagasi kusk...
Eestlaste alistamise tagajärjed 13.sajandil kas oli ka midagi positiivset? Eestlaste alistamine 13. sajandi alguses, mida Eestis tuntakse nimetuse all muistne vabadusvõitlus, oli osa suuremast kampaaniast Läänemere idakalda rahvaste vastu, kes olid viimased ristimata paganad terves Euroopas. Eesti sõjameeste vähesus ja nende puudulik väljaõpe, nõrk sõjavarustus ning olematu koostöö lähemate naaberrahvastega tõid kaasa valusa kaotuse 1208.-1227.aastatel aset leidnud vabadusvõitluses. Kaotusega kaasnesid nii negatiivsed kui ka positiivsed muudatused kõigis eluvaldkondades. Kõige negatiivsemaks tagajärjeks võib pidada iseseisvuse kaotamist. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses kujunesid välja feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased vaesteks talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke, kultuu...
1)Mis on ebateadus? Too näiteid. Eriline ,,teadus" või ,,teooria", mis pole tegelikult teaduslik ja millega tegelesid tuhanded teadlasteks nimetatud inimesed. Näited: teaduslik kommunism Nõukogude Liidus, rassiteooria natslikult Saksamaal. 2)Millised teaduse- ja tehnikasaavutused iseloomustavad 20-daid, 30-daid aastaid? Elektri ja bensiini võidukäik. Välja kujunesid filmikunst, kirjandus, kujutav kunst, muusika, tants. 3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitn...
Nüüdiskirjanduse tunnuseid Sisu, teemad 1) globaliseeruv maailm, mille vormideks majanduskriis, terrorioht ja ,,lõputa sõda", rassi- ja sooproblemaatika, kiired muutused tehnoloogias, muutused inimeste liikumistrajektoorides, keskkonnaprobleemid. Katusküsimus: mida tähendab elada tänapäeva maailmas, mida tähendab olla inimena tänapäeval? 1a) uusalandlikkus millisel määral on kirjandus võimeline hetkel maailma muutma, kas kirjanduse vahendid on võrreldavad poliitilise propaganda ressurssidega, meediaga jne 1b) globaliseeruv romaan, st rahvuslik kujutluslaad hakkab teisenema, kultuuri ja kirjandust on üha raskem piiritleda rahvusliku traditsiooni raames, üha tugevam ,,kultuuride kohtumise" idee, ,,rahvusülene kirjandus" 1c) eelmisele teemale vastukaaluks või ühe alateemana käsitleb kirjandus ka globaliseerumise tumedamat poolt: võõrandumine, ekspluateeriv majandusmudel, vaesuse suurenemine osades piirkondades, piireületav kuritegev...
Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest: Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus. Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viie...
"Kalevipoja" tähtsus tänapäeva inimesele "Kalevipoeg" rajas aluse eesti rahvuslikule kirjandusele ja kuulub samal ajal ka maailmakirjandusse. See on innustanud mitmeid eesti kirjanikke ja kultuuritegelasi ning sisaldab hulgaliselt muistened Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Teose ilmumisajal oli "Kalevipoeg" igati tunnustatud, kuna mõjutas suurelt eesti kirjakeele arengut ja pani aluse rahvuslikule kirjandusele. Tänu "Kalevipojale" kogus tuntust kirjanik F.R.Kreutzwald, kuigi selle tegelikuks algatajaks oli Faehlmann. Tänapäeva inimesed kahjuks tolle suurepärase raamatu olulisust ei mõista, sest praeguseks ajaks on eesti keel juba välja kujunenud ja me ei kipu üldsegi mõtlema selle peale, kui tähtis see tegelikult on. Mina isiklikult arvan, et kui poleks olnud "Kalevipoega" ja Kreutzwaldi, siis oleks isegi võimalik, et seda teost poleks kunagi avaldatud ja eesti kirjakeell oleks vähem arenenud. Eepos "Kalevipoeg" on ka üh...
Wikmani poisid Jaan Kross Sündis 19.veebruaril 1920.aastal ja suri 27.detsembril 2007.aastal. Üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Wikmani poisid "Wikmani poisid" on Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud kooliromaan. Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn Tummel Jauram Wikmani poisid Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moo...
Kristiina Ehin "Viimane Monogaamlane" Ettekanne Margaret Muilas 10.D klass nov 2011 Kristiina Ehin Eesti luuletaja ja proosakirjanik Sündinud 18. juulil 1977 Raplas Temalt ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" "Simunapäev" "Luigeluulinn" "Kaitseala" "Emapuhkus" "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest. 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära". "Viimane Monogaamlane" Ilmus 2011.aastal Illustreerinud on raamatu Kristiina Ehin ise, oma jo...
Jaan Kaplinski Rait Oja 12H 2010 Elukäik JAAN KAPLINSKI sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus mitme rahvuse, kultuuri ja keele geenide kandjana isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu. Õppis Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina. Töötas erinevatel aladel Tartus ja Tallinnas, oli vabakutseline kirjanik, teisel ärkamisajal osales poliitikas, hiljem oli professor mitmes Euroopa ülikoolis. Elab Põlvamaal Kõlleste vallas, Mutiku talus.Jaan Kaplinski sai tuntuks kõigepealt luuletajana (esikkogu 1965), hiljem on avaldanud ka proosat: romaane, mälestusteraamatuid ja artiklikogumikke, on võtnud sõna paljudel ühiskonna jaoks olulistel teemadel, kirjutanud filosoofilisi tekste, tõlkinud eesti keelde luulet ja proosat. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Võru keele oskuse andsid Jaan Kaplinskile lapsepõlvesuved Põlva- ja Võrumaal (Orav...
,,Siuru" rühmitus. Kirjanduslik rühmitus 1917- 1919 aastal. Siurulaste motoks oli: ,,Loomise rõõm- see olgu meie ainus tõukejõud". Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab ennekõike isiklikke tundeid ja elamusi. Siurulased pöördusid oma loominguga inimeste tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole, välditi ühiskondlike teemasi. Rühmituse eesmärgiks oli muuta kirjandus populaarseks ja koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni. ,,Siuru" oli tähtis, kuna siis elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu, lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk armastus- ja loodusluules. Kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed. Tundub, et ühiskonnale meeldis see rühmitus, kuna keskenduti rohkem inimestele. ,,Tarapita" rühmitus. Kirjanduslik rühmitus 1921-1922 aastal. Oma loomingus nad jätsid tahaplaan...
Küsimustik kevadsemester 2014 1. Nimetage kolm Willa Catheri teost. „Minu Antonia”, „Kadunud daam”, „Üks meie seast”, „Surm kutsub peapiiskoppi”, „Oo, pioneerid” 2. Millise rahva traditsioonilise maskiteater mõjutasid 20. sajandi alguse iiri näitekirjaniku Yeatsi loomingut? Jaapani noh-teater; Yeatsi noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul”, „Emeri ainus armukadedus”, „Cuchulaini surm” 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega „cavadre exquis” („suurepärane surnukeha”)? Mis kirjandusvooluga see seostub? „Cadavre exquis” on sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha. Eesmärk on luua „ületõeluslik“ (sur-real) kujundite voog, mis ei allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 4. Millise uue žanri loomise katsega sai tuntuks Truman Capote? M...
Kes olid, mida tegid? ● J. Stalin – NSVL riigi- ja parteijuht, omas ainuvõimu NSVL-is ● L.Beria – NSVL-i juht, normaliseeris suhteid Lääneriikide ja Jugoslaaviaga ● N.Hruštšov – NSVL-i juht, lõpetas massilise vägivalla ja arendas majandust ● L.Brežnev – NSVL-i juht, toimus stagnatsioon ● A.Sahharov – vene üüsik ja ühiskonnategelane, dissident, osales vesinikpommi väljatöötamises ● A.Solženitsõn – üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente, pälvis Nobeli kirjanduspreemia ● J.Andropov – NSVl-i poliitik ja NSVL-i Riikliku Julgeoleku Komitee pikaaegne juht ● K.Tšernenko – NSVL-i parteitegelane ja NLKP peasekretär ● M.Gorbatšov – NSVL-i juht, algatas perestroika, esimene president ● A.Jakovlev – glasnosti eestvedaja ● B.Jeltsin – NSVL poliitik, Venemaa esimene president ● L.Walesa – Poola ametiühingutegelane, poliitik ja inimiõiguste aktivist ja kaitsja ● Havel – sametrevolutsiooni juhtfiguur, ...
Eduar Vilde Eduard Vilde sündis 1865.ndal aastal Pudiveres. Ta ise Jüri Vilde oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Mõned nädalat peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. Aastal kolis pere Tallinna. Esimeseks kooliks oli tal koduõpilaste ring. Seejärel (1875) astus Eduard nn Kentmanni kooli. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi, ning Tallinna Kreisikooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õppis ühe semestri ning pääses kreisikooli. Kolme aasta pärast lõpetas ta ka selle. Eduard Vilde hakkas aega veetma peale kooli lugedes ja teatris käiies. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õppis ta Eesti kirjakeele selgeks ja hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. Aastal valmis ta esimene jut...
Kirjanduselu Eestis 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles Johannes Barbarus ühiskonnakriitiline luuletaja Noor-Eesti Kirjandusrühmitus asutati 1901, eestvedaja Gustav Suits Tähtsamad liikmed- Suits, Tuglas, Johannes Aavik Eesmärk Eesti vaimse silmapiiri avardamine, kirjanduse kõrval ka kunsti ja muusika uuendamine. Elavdas kunstielu, tõstis korjanduskriitika taset, tutvustas eesti lugejaskonnale maailm...
Isamaa ja tema saatus eesti kirjanduses. Meie isamaa ajalugu on väga keeruline.Eestit on kimbutanud paljud rüüsteretked,mõningad sõjad ja meie üle on võimutsenud mitmed erinevad rahvad.See ei ole jätnud märki ainult inimeste hingedesse ja mälestustesse, vaid sügav jälg on talletatud isegi kirjandusse ja selle arengusse. 19.sajandil sai alguse Baltimaades venestamisprogramm.Selle poliitika eesmärgiks oli piirimaade venestamine. See ei tähendanud ainult seda , et kogu asjaajamine läheb vene keelseks,vaid sellel oli laiaulatuslikum mõte.Selline poliitiline muutus oli Eesti kultuurielule väga rängakas hoobiks.See omakorda hakkas literatuuri evolutsiooni pidurdama.Ülikoolides läks õpe venekeelseks,mille tagajärjel langes kirjaoskajate tase.Venestamise ajal oli tsensuur ennekuulmatult suur ja karm.Kontrolliti,mida eestlased oma raamatutes ja väljaannetes kirjutavad.Keelatud oli rahvuslike ideede õhutamine ja võimudevastased laused ja mõ...
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal 1. Kultuuri arengule Eestis aitas kaasa riik. Kultuuri rahastati nii riigieelarvest, kui ka Kultuurkapitali vahendusel. Kultuurkapital premeeris ja jagas ka stipendiume kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne ja toetas olulisemaid kultuuriasutusi ja ühinguid. Tänu väliskontaktide laienemisele tekkisid ka uued kultuurimõjud, saksa ja vene mõjude asemele. Aktiivselt tegutsesid mitmed organisatsioonid - Eesti kultuuri tutvustati välismaal ja vastupidi. Kindlasti aitas kultuuri arengule kaasa ka omariikluse saavutamine, sest nüüd kui oli oma iseseisev riik, siis tekkis paljudel soov tähtsustada just oma rahvust ja riiki ja tegeleda rahvuskultuuriga ning näidata seda ka teistele. 2. kõrgkultuur tegutseb palju elukutselisi kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja näitlejaid, professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. rahvuskultuur...
KULTUUR MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Nimeta kolm Eesti Vabariigi hariduselus perioodil 1918-1940 toimunud muudatused? * 1919. aastal avati Tartu Ülikool eesti keelsena * Maareformi ajal riigistatud mõisahoonetesse kolisid koolid * Määrati kohustuslik 6.klassiline haridustee Esimene.. Lühitummfilm karujaht pärnumaal Helifilm kuldämblik Täispikk tumfilm mineviku varjud Ooper eevald aava vikerlased 'Pallas' 1918 juhtivate kunstnike ühendus Tartus( Eduard Viiralt ) 'Siuru' kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik astronoom Paul Kogermann keemik Ludvig Puusepp neurokirurg A.H.Tammsaare kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek helilooja 'reekviem' Kristjan Palusalu maadleja berliini OM 2 kulda Eduard Viiralt kunstnik 'põrgu' Paul Keres maletaja August Mäl...
annaabi.ee 
