Quo vadis, eesti kultuur!
On olemas veel rahvuslill, -puu, -lind, ning peale
selle ka veel rahvuseepos Kalevipoeg.
Kahjumeelt teeb kultuuri valdkonnas see, et kunagi oli sport kultuuri
vaieldamatu osa, kui nüüdseks on pöördunud üle äriks. Oleme kuulnud, et eestlase
lemmik toit on teine eestane. Arvan, et see tuleneb sellest, et rahvas tunneb, et neil
pole mõjuvõimu riigi elus ja kultuuris kaasa rääkida ning ei usum et see problem
kunagi laheneb. Oma seisukohta näitavad teise inimese peal välja. Eestasi on vähe
ja jääb iga aastaga vähemaks. Elame 21. sajandil. Noorte inimeste ootused ja
lootused on teised. Kas tahame, et noored lahkuvad siit riigist ja Eesti jääb
pensionäride vabariigiks ning peale selle suretaks kultuuri?
Eestlaste ja Eesti riigi probleem on see, et me ei taha aru saada tõsiasjast, et
me pole suurrahvas, me ei saa oma rahvast raisata. Iga eestlane ja eestimaallane on
kultuuri säilimise jaoks oluline. Iga eestlane on potensiaalne ärimees, tealane,
annaabi.ee 
