paremini) proovida mõjutada valitsuse otuseid ja käitumist. Üheks võimaluseks võiks olla teatud organisatsiooni või ühenduse loomine, mis koosneb haritud inimestes, kes saavad valitsusele ettepanekuid teha. Ma ei ole kindel kes, kus ja kuidas, kuid usun, et sellise organisatsiooni toimima panek oleks siiski võimalik ning arukas. Tulles tagasi Eesti inimese juurde, siis mina arvan, et keskmine Eesti inimene ei ole teadlik paljudest asjadest, mida filmis käsitleti. Keskmine eestalne ei tule arvatavasti selle peale, kui palju tegeletakse maailmas asjade tootmisega , mida me tegelikult ei vaja. Ma arvan, et Eestis ei ole see probleem, et me tegeleme ainult tarbijakaupade suurendamisega, nii tõsine ning tähtsamad probleemid nagu haridus jne jäävad tahaplaanile. Mulle tunub, et eesti inimene võiks rohkem mõelda sellele, kuidas edasi minna nii, et säästa maksimaalselt meie loodust. Kokkuvõttes ütleksin, et iga inimene peaks nägema, kuidas asjad omavahel
rahvuslikkust (August Jakobson,Juhan Smuul). 13. Enam ei hinnatud autorit tema kirjutamisoskuste põhjal, vaid edukad olid need, kes omandasid kiiresti soitsialistliku realismi põhitõed. Ideaalne nõukogude kirjanik võtab aktiivselt osa ühiskondlikust elust, teda võib näha kõnet pidamas. Eesti kirjanikest vaikisid Betti Alver ja Uku Maasing, nad ei läinud nõukogude võimuga kompromissile. Tollane eestlane oli rõõmsam kui tänane eestalne. Ta oli ühetekuuluvam ja abivalmiv. Pagulaskirjandus. 14. Pagulaste tuumik koondus põhiliselt rootsi, saksamaale, kanadasse ja USA-sse. Nad läksid siit minema, kuna siin ei oleks saanud oma tööd inimesekombel teha. Kultuuritegelasi kasutati propagandamootoritena ja kes ei lubanud seda endaga teha siis ootas teda suhteliselt kurb tulevik. Puudus sõnavabadus. 15. Pagulaskirjandust on nimetatud ka veel väliseesti kirjanduseks. Pagulaskirjandus oli
Vana maja uksi ja aknaid vahetatakse aga küll, ehkki need võib olla teinud samasugune tislermeister, kes valmistaskummuti. Vanadel majadel ja nende detailidel on samasugune väärtus nagu muuseumiesemetel need jutustavad ajaloost, arengust, võimalustest ja paljust-paljust muust. Autor: Allkiri: Juhendaja: Allkiri: Säilitamise koht: Rakvere Gümnaasiumi raamatukogu SISUKORD SISSEJUHATUS Tavaline eestalne vaatab oma maja vana akent ja leiab, et see ei kõlba enam kuhugi ning otsustab selle välja vahetada uue plastikust kergesti hooldatava akna vastu. See pole halb valik, aga on olemas palju parem, ilusam ja orginaalsem võimalus millega kaasneb ka omanikule rahulolutunne. Selleks on vanade akende korda tegemine ehk restaureerimine. Eriti oluline on akende taastamine just vanemate hoonete puhul, et säilitada hoone esialgne arhitektuurne välimus
valmistamine kartulite kõrvale. Metsas armastab meie rahvas endiselt käia ja kõik metsamarjad mida varem söödi süüakse ka praegugi. Tänapäeval valmistatakse puuviljadest ja 7 marjadest aga erinevaid magustoite- magusaid suppe ja kisselle, tarretisi, kreeme, vahtusid, küpsetisi, kastmeid. Liha söömine on viimasel ajal kindlasti näidanud tõusutrendi. Praegugi sööb eestalne kõige rohkem sealiha. Rahva vaieldamatuks lemmikuks on praetud liha, viimasel ajal on aga tõusnud grillimise populaarsus, mis on märksa tervislikum kulinaaria võte kui rasvaga praadimine. Värske kala on täna kättesaadav enamikus paigus. Värsket kala praetakse, grillitakse, küpsetatakase, kuid peaaegu üldse ei valmistata enam roogi keedetud kalast. Kuivatatakse, suitsutatakse ja soolatakse kalu ka praegu, kuigi harvem kui varasemal