Ärge jätke mind üksinda
Üksindus on nii inetu, õudne, sarnane
surmaga, et inimene üritab selle eest ära joosta. Üksildane inimene istub televiisori ees nagu
liimitult neli, viis, isegi kuus tundi. Üksik inimene on ebatavaliselt nõrk, tal on väga raske
pärast pikka üksindust otsida kaaslasi, lähedasi.
Samas, kas alati on üksindus halb? Vahel on isegi parem olla üksinda ning mõelda läbi kõik,
mis muret teeb. Arutleda läbi see, mille oled juba läbi elanud ning valmistada end ette
eesolevateks raskusteks. Meenutada mälestusi, mis muudavad elu heaks, mitmekesiseks,
põnevaks.
Mina jõudsin järeldusele, et minu jaoks on üksindus kui võimalus ennast avastada ja oma
mõtteid korrastada. Tihti olen läinud koolist jala koju, see võtab mul umbes kolmveerand
tundi. Alati mõtlen oma mälestustest ja plaanidest. Üksi olles tulevad sellised mõnusad hetked
meelde, mida vahel tahaks kellegagi jagada, aga samas tahaks neid ainult endale hoida kui
kalleid mälestusi....