Hülged ja meriveised
rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest.
Kõrvukhülged
Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki.
Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud,
merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest
nad suudavad oma tagaloibi ettepoole käänata ja ,,neljal jalal’’ kõndida.
Söövad loomset toitu. Nad on head ujujad: liiguvad vees vilkalt oma tugevate
eesloibadega sõudes. Erinevalt hülglastest on neil selgelt eristatavad
väliskõrvad. Kõrvukhülglaste isased on emastest palju suuremad ning
kaaluvad kuni 5 korda rohkem. Hülglastel on säärane suurusevahe ainult
lonthüljestel. Mitu kõrvukhülglast on jahimajanduslikult tähtsad karusloomad.
3 liiki ja 1 alamliik on maailma Punases Raamatus.
Pärishülged
Hülglased on paremini vee-eluga kohastunud kui kõrvukhülged. Neil on
annaabi.ee 
