kuigi mitmekesine. Antarktise mandrilt puuduvad seal püsivalt maismaal elavad selgroogsed loomad. Selgrootutest loomadest on enamik mikroskoopilised ning elavad mullas ja taimestikus. Nende hulgas on esindatud ainuraksed, keriloomad, loimurid jm. Teadaolevalt pesitseb Antarktisel vaid neli lennuvõimelist linnuliiki: antarktika änn, lumi- tormilind, lääne-tuppnokk ja lõunatiir. Pingviinilisi ehk lennuvõimetuid linnuliike pesitseb mandril neli liiki: adeelia pingviin, eeselpingviin, keiserpingviin ja valjaspingviin. Mereloomadest on esindatud sinivaalad, mõõkvaalad, hiidkalmaarid, merileopardid, merikarud, hülged jm. Keiserpingviinid Lumitormilind Toiduahelad Paljud Antarktise rannikuvetes elavad veeloomad sõltuvalt otseselt või kaudselt fütoplanktonist. Suurtes parvedes liikuvad ja fütoplanktonist ning merejää all kasvavatest vetikatest toituvad krillid ehk hiidvähid kuuluvad Lõuna-Jäämere ökosüsteemi võtmeliikide hulka
Erakpingviini ladina keelne nimetus on Megadyptes antipodes. Erakpingviin on Megadyptes perekonnas ainuke liik. Erakpingviini pikkus on umbes 75 sentimeetrit ja kaal on keskmiselt 6,3 kilogrammi. 7 1.1.5 Pygoscelis Pygoscelis on lindude perekond pingviinlaste sugukonnast. Pygoscelis perekonda kuulub 3 liiki Adeelia pingviin (Pygoscelis adeliae), Valjaspingviin (Pygoscelis antarctica) ja Eeselpingviin (Pygoscelis papua). 1.1.5.1 Adeelia pingviin Adeelia pingviin (Pygoscelis adeliae) on lind pingviinlaste sugukonnast ja pingviiniliste seltsist. Nad pesitsevad Antarktise mandril. Neil on 193 kolooniat, milles kokku elutseb 2,5 miljonit pingviinipaari. Nad on must-valged, eripäraks õrnad valged rõngad silmade ümber. Nad on umbes 30...50 cm pikad ja kaaluvad 4,5 kilogrammi. Adeelia pingviini samm on täiesti teistsugune: kohmakas ja küljelt küljele vaaruv. Pärineb vulkaanilise