Kiililised
Bioloogia ja elupaik. Rabakiilid on tagasihoidlikud nii välimuselt kui ka käitumiselt. Lennates
hoiduvad nad madalale, taimestiku ligi, ning peatuvad tihti väljaulatuvatel kanarbikuokstel või
teiste taimede vartel, männitüvedel, kuivanud raagudel ja muul risul. Isased valivad toitumiseks
ühe kindlapiirilise ala.
Nagu kõik teisedki kiilid on rabakiilid röövtoidulised, söövad väiksemaid lendavaid putukaid.
Nad ründavad saaki enamasti vee kohal ja pöörduvad siis tagasi puhkama eenduvatele
taimevartele. Hännak- ja suur-rabakiil armastavad istuda ka veetaimede ujulehtedel (vesikupp,
vesiroos).
Isased kiilid hoiavad oma territooriumi ning püüavad paaritumiseks emaseid. Märgates mõnd
sobivat, lendavad nad juurde ning haaravad oma tagakeha tipus asetsevate sabalisanditega
emasel kukla tagant kinni. Rabakiilid paarituvad taimestikul istudes, see kestab umbes pool
tundi. Kui neid paaritumise ajal häirida, siis tõusevad nad tandemina lendu ja maanduvad mujale,
annaabi.ee 
