Haavapuidu omadused
Eesti metsades on leitud haavavormi f.
villosa, mille lehed ja noored kasvud (kuni kahe aasta vanuseni) on viltjaskarvased. Eriti karvased
on noored lehed varakevadel, hiljem karvad kaovad, kuid püsivad kauem lehtede allküljel.
Paljudest dekoratiivvormidest on praktilist kasutust leidnud kitsa püramiidja võraga 'Erecta'. See
sammasjas haavavorm leiti Rootsist juba 1847. aastal ja teda kasutatakse Soomes ja Rootsis
ohtralt linnade ning muude asulate haljastuses ka tänapäeval. Eemaltvaates on ta üsna sarnane
meie püramiidtammega.
Korba paksuse ja vagude sügavuse järgi eristatakse haaval siledakorbalist ja rõmedakorbalist
vormi. Siledakorbaline haab on meie metsades tavaline, rõmedakorbalist leidub aga harva.
Kirjeldades haava koore värvuse suurt varieeruvust, on eristatud vorme koore värvuse alusel
(hallikooreline, rohelisekooreline, heledakooreline ja tumedakooreline). Väärtuslikumaks nendest
annaabi.ee 
