Kehaline aktiivsus koolis
seitse tundi efektiivset kehalist tegevust nädalas.(Hussar, 2002)
Ebapiisav kehaline aktiivsus täiskasvanueas on aga riskiteguriks mitmele raskele kroonilisele
haigusele nagu südamelihase infarkt, jämesoole kasvaja, depressioon, suhkruhaigus,
kõrgvererõhutõbi, luude hõrenemine jt. Ja kuigi lapseeas sportija liikumisaktiivsus võib mingil
eluperioodil väheneda, on tal oluliselt hõlpsam, võrreldes kogu elu sportimisest eemalehoidnuga,
oma kehalist aktiivsust jälle suurendada.(Harro,2002)
Aktiivsete ja tervislike eluviiside kujundamine on väga vajalik. Järjest rohkem on lapsi ja noori,
kes on mõjutatud ühiskonna pahedest, mis ohustavad nende tervist ja elukvaliteeti. Koolil lasub
5
aga vastutus õpilaste tervise säilitamise eest.
1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid
Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel
eluetappidel.
annaabi.ee 
