Puhastusained Leelised puhastusained pH 8-14 Neutraalsed puhastusained pH 6-8 Happelised puhastusained pH 0-6 Neutraalsed puhastusained pH 6-8 · Üldpuhastusained, hooldusained. · Kõikidele vett-taluvatele pindadele. · Eemaldavad kerget mineraalset mustust. · Annavad ruumile meeldiva värske lõhna. · Lisandid: - Lahustid, mis toimivad nagu leeliselised puhastusained (klaasipuhastus-, ja nõudepesuained) - Desinfitseeriva lisandiga neutraalsed puhastusained. Neutraalsete puhastusainete kasutamine · Doseeritakse vastavalt juhendile. · Kontsentraati kasutatakse plekkide eemaldamiseks. · Õige kasutamise korral ei vaja pinnad lõpetamist.
PESUAINETE SÕNASTIK Pindaktiivsed ained On keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsed ained eemaldavad riietelt ja nõudelt mustuse ning hoiavad mustuse lahustatuna pesuvees. Tihti kasutatakse anioonsete ja mitteioonsete pindaktiivsete aine segu. Kõik pindaktiivsed ained kahjustavad vee elustikku, kui nad ei ole biolagunevad. Uuemad pindaktiivsed ained on biolagunevad aeroobsetes tingimustes – kui on vaba hapnikku. Seetõttu on
Enesekaitsevahendid kohustuslikud Ei kasutata klaasi, alumiiniumi, emaili, värvitud Kasutatakse vähe pindade, lakitud pindade, vahatatud pindade ja Kaitsekindad soovitatavad linoleumi puhastamiseks!!! 4 Happelised puhastusained pH 2,0-4,9 Tugevalt happelised puhastusained pH alla 2 Eemaldavad veesetteid, lubjakivi, roostet, oksüdeerunud mustust Kasutatakse äärmisel vajadusel Pinnad peavad taluma rohket vett, sest vajavad Ohtlikud hoolikat loputamist või neutraliseerimist Enesekaitsevahendid vajalikud Töötajad vajavad kõiki enesekaitsevahendeid Kasutada ettevaatlikult ja järgida täpselt HAPPE JA VEE SEGAMISEL LISATAKSE kasutusjuhendit
Pesupulbrid Pesupulbrid on pesuvahendid, mis sisaldavad pindaktiivseid aineid. Näiteks polüfosfaadid, perboraadid, persulfaadid, pleegitusained, lõhnaained jne. Pesupulbreid leidub tänapäeval nii vedelas kui ka tahkes variandis Millised ained pesevad? Ensüümid- eemaldavad vere-, piima- ja muruplekke ning tärklise, tselluloosi ja rasva plekke. Lipoained- lahustavad rasvu. Tensiidid- eemaldavad riidelt mustuse ega lase vetteläinud mustust riidesse tagasi imenduda. Loodussõbralikus Loodussõbralikud pesupulbrid on sellised mis *ei sisalda fosfaate *ei sisalda klooriühendeid *ei sisalda optilisi kirgastusvahendeid või tugevaid pleegitajaid *koosnevad looduses bioloogiliselt lagunevaist ja keskkonnale ohutuist aineist Soovitused Enne pesu pesemist : *vali sobiv pesupulber valitud pesu pesemiseks. *tutvu pesupulbri koositisega, mis on pakendil kirjas.
Puhas vesi Eestis Kristo Juurmets SA-14 Kuidas puhastatakse joogivett? 90 protsenti Tallinna joogiveest saadakse pinnaveest, mida kogutakse ligi 2000 km2 suuruselt alalt. Vesi juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Ülemiste järves. Järvest juhitakse vesi veepuhastusjaama, kus see läbib enne joogiveevõrku jõudmist ca 15-tunnise puhastusprotsessi Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi. Seejärel suunatakse vesi basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid. Peale osoneerimist lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse. Kõige lõpuks läbib vesi aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi. Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi kloori abil.
Puhas vesi Eestis Kristo Juurmets SA-14 Kuidas puhastatakse joogivett? 90 protsenti Tallinna joogiveest saadakse pinnaveest, mida kogutakse ligi 2000 km2 suuruselt alalt. Vesi juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Ülemiste järves. Järvest juhitakse vesi veepuhastusjaama, kus see läbib enne joogiveevõrku jõudmist ca 15-tunnise puhastusprotsessi Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi. Seejärel suunatakse vesi basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid. Peale osoneerimist lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse. Kõige lõpuks läbib vesi aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi. Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi kloori abil.
Puhas vesi Eestis Kristo Juurmets SA-14 Kuidas puhastatakse joogivett? 90 protsenti Tallinna joogiveest saadakse pinnaveest, mida kogutakse ligi 2000 km2 suuruselt alalt. Vesi juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Ülemiste järves. Järvest juhitakse vesi veepuhastusjaama, kus see läbib enne joogiveevõrku jõudmist ca 15-tunnise puhastusprotsessi Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi. Seejärel suunatakse vesi basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid. Peale osoneerimist lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse. Kõige lõpuks läbib vesi aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi. Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi kloori abil.
Süsivesikud, rasvad, valgud jne lõhustuvad. Seedimine toimub kaksteistsõrmikus, peensooles. 3. Imendumine. Mõiste, koht ja kuhu. Lõhustumissaadused imenduvad verre. Imendumine toimub peensooles. 4. Maksa ülesaned. Maks toodab seedimiseks vajalikku sappi. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest, maks on toitainete varjupaik, maks lagundab vananenud erütrotsüüte. 5. Erituselunid laiemas mõttes. Mida eritavad? Eritavad mittevajalikke jääkaineid. Kopsud-eemaldavad väljahingatava õhuga süsihappegaasi ja ka veeauru . Neerud-eemaldavad suurema osa vedelaid jääkained Nahk-eritab higiga vähesel määral vett,mineraalsooli ja kusiainet . 6. Neerude ehitus ja uriini moodustumine. Neerud on oakujulised 10-15 cm pikkused paariselundid, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu. Uriin tekib neerus. Esmalt eraldub verest vesi ja muud ained ning tekib esmane uriin.
Maksa funktsioonid: vere glükoosisisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varude säilitamine, kolesterooli süntees. Neerud filtreerivad verd, eemaldavad verest selektiivselt vett ja lahustunud aineid (naatrium, kaalium, kloriidioonid). Osmoregulatsioon kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Neerudest voolab veri läbi kõrge rõhu all ja kiiresti ja seal seda filtreeritakse. Neerudest voolab läbi 1,2 l ver minutis. Esmane uriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeritud, seega seal on pea aegu samad ained mis vere plasmas
Erituselundkond Mis on eritamine ? Protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad: v Jääkproduktid v Liigsed soolad ja vesi v Organismi sattunud kehavõõrad ained Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level N Fifth level EE R U v Eemaldavad organismist liigse vee ja jääkained D v Reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres v Neerudes on umbes 80 kilomeetrit imepeenikesi torukesi kus moodustub uriin. Click to edit Master text styles v Kusejuhad on Second level torutaolised paariselundid. Third level Fourth level v
Pesemisvahendite koostis. Materjali koostas Aive Antson 1. Pesevad komponendid e. pindaktiivsed ained e. tensiidid. Tensiidid on kõikide tänapäevaste pesupulbrite koostises. Pesupulbri pakendil on märge nende liigi kohta. Pesemisvahendeid, mis põhinevad pindaktiivsetel ainetel, nimetatakse ka detergentideks (on alati valged). Need on kõige vajalikumad ained pesemisvahendite koostises, kuna eemaldavad märjalt riidelt mustuse ja takistavad mustuse tagasilaskumist riidele. Tensiidid alandavad vee pindpinevust–pindpinevus hoiab vee pisarana ja takistab vee tungimist puhastatavasse pinda. Kui pindpinevus väheneb, siis pääsevad vee molekulid väikestesse lõhedesse, mustusekübemete ja puhastatava pinna vahele ning lükkavad mustuseosakesed pesuaine lahusesse. Tensiidide molekulid nõrgendavad veemolekulide omavahelisi sidemeid ja sellega vee pindpinevust. Seega tensiidid:
2. Seep · Eraldab ja kannab mustust 3. Fosfaadid · Tõstab pesutoimet · Pehmendab vett 4. Kompleksimoodustajad · Pehmendavad vett · Eemaldavad karedust tekitavaid sooli 5. Happed · Eemaldavad piimakivi Pesuained: · Eemaldavad ladestunud soolad 13 · Kõrvaldavad rooste ja katlakivi 3. Nõrgalt happelised pesuained 6. Leelised 4. Neutraalsed pesuained ( pH 6-8)
Kõrge pindpinevusega vesi ei saa pinda puhastada Pindpinevust saab alandada vett soojendades või lisades veel puhastusainet Vee omadused karedus Vee karedus tuleneb vees lahustunud sooladest Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides Kare vesi tekitab keetmisel katlakivi Pindadel seistes tekitab kare vesi setteid Kareda veega puhastamisel läheb vaja rohkem puhastusainet, kui pehme veega puhastamisel Koristusaine valikud Puhastusained eemaldavad kindlat liiki mustust ja ruumi jääb kerge puhastusaine lõhn Hooldusained puhastavad pinna ja jätavad sellele kerge kaitsva kihi, mida pole vaja eemaldada Kaitseained kantakse eelnevalt puhastatud kuivale pinnale ja jätavad sellele kaitsva kihi, mis eemaldatakse enne uue kaitseaine kasutamist Koristusainete märgistamine ohumärgised Uued valgel põhjal punase äärisega musta kujutisega märgised Kui pakendil on ohumärgis: lugeda hoolikalt kasutusjuhendit ja täita seda
Tensiidide otstarve on vee pindpinevuse vähendamine. Tavalises pesupulbris leidub tensiide ca 9%. Tensiidid võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või taimse päritoluga. Nende laguproduktid võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedele. Pleegitusained on desinfitseerivad plekieemaldusained, mis mõjuvad temperatuuri-vahemikus 50-80 °C. Nendeks on peroksiidid, hüpokloriidid, perboraadid - kokku kuni 25% pesupulbri massist. Ensüümid eemaldavad tärklise ja valguplekke, kannatavad kuni 60-kraadilist temperatuuri. Tundlikel inimestel võivad ensüümid olla allergia tekitajaks, ent looduslike ühenditena pole nad keskkonnale kahjulikud. Optilised kirgastusained on sünteetilised orgaanilised ühendid, mis ei tee pesu puhtamaks, kuid muutes ultraviolettkiirguse nähtavaks valguseks, lasevad nad pesul paista kirkamana. Üldiselt on nende kogus 0.3% pesupulbri koostisest. Enamasti ei lagune kirgastusained looduses ja võivad
Toonivad vahud Värvilised juukselakid Juuste ajutised triibustajad Värvispiraalid Värvipulgad Värvilised glitterid Kerg- ehk poolpüsivärvid Püsivad juustes umbes 6 8 pesukorda Püsivärvid Muudavad juuksestruktuuri. Ei kao juustest, vaid tuleb välja kasvatada. Võimaldavad ekstreemseid värvimuutusi. Võivad kahjustada juust ja tekitada nahaärritusi. Blondeerimine Ei anna juustele värvi vaid eemaldavad selle. Soovitatakse olla ettevaatlik Küüntehoolduse vahendid liigitatakse Küünelakid alus värvi ja pealislakk Küünelaki eemaldajad Ravivahendid kasvu aktiviseerivad ja tugevdavad küünevalli eemaldajad spetsiaalsed koorivad kreemid küünte koorimiseks Kunstküüned plastmassküüned tehisküüned pulberküüned kangasküüned Kümblustarbed: Õlid Dusigeelid
· lõhnaaineid, mis maskeerivad toorainete lõhna. · säilitusaineid · värvaineid, paksendajaid, lahusteid · antiseptilisi aineid (näiteks triklosaan), mis vähendavad bakterite arvu ja kehalõhna. Neid kasutatakse näiteks naha mädapõletike ja halva kehalõhna korral. Antiseptikumid võivad liigselt nahka kuivatada ja soodustada põletiku teket. · abrasiivseid aineid, mis mehhaaniliselt koorivad surnud rakke ja eemaldavad sügavat mustust · AHAhappeid, mis kergelt koorivad ja pehmendavad nahka ning vähendavad vananemisega seotud muutusi. · Ensüümbaasilisi koorijaid, peamiselt papaia ja ananassi ekstrakte, mis nahavalkude lagundamise läbi seedivad naha pinna surnud rakke. Neid soovitatakse eelkõige tundliku naha puhul, kuid nad sobivad hästi ka normaalsele nahale. · antioksüdante ja vitamiine
nende koostisosad imenduvad. Rasvade lagundamine algab kaksteistsõrmiksooles lipaasi toimel ja lõpeb peensooles, kus algab imendumine. Valkude lagundamine algab maos soolhappe ja pepsiini toimel ning jätkub kaksteistsõrmiksooles ja peensooles. Peensooles toimub imendumine. 10. Mis on eritamine? Vastus: Ainevahetuse käigus tekkinud jääkainete jt mittevajalike ainete eemaldamine organismist. 11. Milliste elundite kaudu mida eritatakse. Vastus: Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga süsihappegaasi ja veeauruna vett (u 0,3 - 0,4 l ööpäevas). Neerud eemaldavad suurema osa liigsest veest (u 1 - 1,5 l ööpäevas) kusiainest jt ainevahetusjääkidest. Nad reguleerivad vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust organismis. Naha kaudu eritab inimene higiga peamiselt vett (tavatingimustes u 0,5 l ööpäevas), vähesel määral mineraalsooli jm. Higi moodustub nahas paiknevates higinäärmetes.
Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond
Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond
akaritsiidid (mürgid lestade vastu) nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu) Jaotus kontaktsed herbitsiidid süsteemsed ehk taimesisesed herbitsiidid valiva toimega herbitsiidid Herbitsiid ehk umbrohumürk Kasutatakse taimede seenhaiguste tõrjumiseks Fungitsiid Hävitab selgrootuid kahjureid Tõhusaim- DDT diklorodifenüültrikloroetaan (keemiline nimetus 1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan) Insektitsiid ehk putukamürk Desinfektandid (ained, mis eemaldavad mikroobe, kuid mitte nende spoore) Antiseptikud (hävitavad mikroobe) Antibiootikumid Bakteritsiid Lestade ja puukide tõrje Tiofoss Akaritsiidid Tänan tähelepanu eest
aeglaselt maa alla, et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis on tulevastel väiksestel kohe süüa. Emane rajab muna ümber kaarja käigu mille seinte väikestesse koobastesse muneb. See järel toitub ise. Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega. Korjuse matmisel töötavad koos nii emane kui ka isane raisamatja. Peale raipe matmist hakkavad emane ja isane putukas "rituaalitsema", mis võtab aega kuni 8 tundi. Nimelt nad eemaldavad raipelt karvad ja suled. See on selleks, et aeglustada mädanemisprotsetuuri. Raisamatja ema hoolitseb eest kuni nad on valmis ise elama hakkama. See võib kesta kuni poolteist nädalat. See on mardikate puhul suhteliselt haruldane, et mardikas hoolitseb poegade eest.
esinemiskohtades) • Biostimulatsioon, • Bioventileerimine, • Bioaugmentatsioon, • Looduslik hajumine, • Fütoremediatsioon. Meetodid Ex situ (elurikkuse komponentide kaitse väljapool nende looduslikku esinemiskohta. Kaitsealuseid liike hoitakse sel puhul nt looma- või botaanikaaedades) • Põllumajandus • Kompostimine • Pinnase-veesegu reaktorid • Biofiltrid GM-taimed bioremediatsioonis • Eesmärk on luua taimi, mis eemaldavad keskkonnast toksilisi jääkaineid. • Taimed on võimelised väikestes kogustes raskemetalle endasse võtma ning seda võimet saab geneetilisel muundamisel suurendada Peale bioremediatsiooni Kasutatud allikad • http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/664/karmeliis.pdf;jsessionid=D93 C85110F7CFE71C97CDEFD3286D780?sequence=5 • http://gt.inkblue.net/Vee-%20ja%20mullamikrobioloogia/loeng10-11.pdf • https://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnatehnoloogia#Bioremediatsioon • http://www
vajavad nad korraliku saagi saamiseks viljakat mulda. 23. Mida nimetatakse üldiseks toiteelementide eemaldamiseks? Köögiviljade mineraalse toitumise tarvet iseloomustatakse eelkõige toiteelementide hulgaga, mida taimed tarbivad kogu vegetatsiooniperioodi kestel 1 ha kohta. Seda nimetatakse üldiseks toiteelementide eemaldamiseks. 24. Millises faasis taim mullast toitaineid ei võta? Idanemisfaasis taim mullast toitaineid ei võta. 25. Milliseid mineraalaineid eemaldavad köögiviljad kõige rohkem vegetatiivse kasvu perioodil? Vegetatiivse kasvu perioodil eemaldavad köögiviljad kõige rohkem lämmastikku. 26. Milliseid mineraalaineid omastavad köögiviljad kõige intensiivsemalt viljade moodustumise ajal? Viljade moodustamise ajal omastavad köögiviljad kõige intensiivsemalt fosforit ja kaaliumit. 27. Tuua näide mõne köögivilja toitumisfüsioloogilise häire kohta!
lõuad millega ta purustab toidu.Vastavalt eluviisile on raisamatjal kaevejalad millega ta kaevab oma saaki aeglaselt maa alla,et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis oleks väikestel süüa kohe.Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega.Korjuse matmisel töötavad koos nii emane kui ka isane raisamatja.Peale raipe matmist hakkavad emane ja isane putukas ''rituaalitsema'' mis võtab aega kuni 8 tundi.Nimelt nad eemaldavad raipelt karvad ja suled.See on selleks et aeglustada mädanemisprotseduuri.Raisamatja ema hoolitseb oma poegade eest kuni nad on valmis ise elama hakkama.See võib kesta kuni poolteist nädalat maksimum.See on mardikate puhul suheliselt haruldane,et mardikas hoolitseb poegade eest.Raisamatja on mardikaline ja tal on ees-ja tagakeha,tiivad,läikiv kitiinist keha ja väike pea.Raisamatjal on väga hea kollase-ja mustavärviline hoiatusvärvus.Raisamatja areng on muna-tõuk-nukk- valmik
ERITAMINE JA VEEBILANSS Jääkproduktid ja veesisaldus 65kg- 40L vett Regulatsioon neerudes- kehavedelike koostis+kogus stabiilne Jääkproduktid eemaldatakse uriini, higistamise ja kopsudest väljahingatava õhuga Eemaldavad selektiivselt vesi+ lahustunud ained Neerude töö Kogu veri 1h 14x läbi neerude Ultrafiltratsioon- Pärast esmast filtreerimist reabsorbeeritakse vajaminevad ained ja vastupidi- lisatakse eemaldamist vajavaid aineid Veebilanss Veetaskaalu hoidmine negatiivse tagasiside abil Osmootne kontsentratsioon- tõuseb- signaal veekadu suurem kui vee saamine
Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Uriin ehk kusi sisaldab organismile liigset vett, soolasid ja karbamiidi. Nahk, kopsud ja soolestik Nahas paiknevad higinäärmed. Moodustub higi, mis valgub kehal laiali. Inimesel on 2 miljonit higinääret. Eritame ½ l higi. Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga veeauru. Seedimata toiduosised kogunevad jämesoolde, mis väljub pärakust. Väljaheitega eemalub meie kehast 0,2-0,3 l vett. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/a BIOLOOGIA põhikoolile IV, Lk 100-103 Tänan tähelepanu eest !
............................................ teel.Silmvibursasel on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on ......................... . Silmviburlane paljuneb .................-pooldumise teel. Kinglooma piklikku keha katavad ..................... . Ripsmed liiguvad laineliselt ja nii ................................. kingloom edasi. Seedimata toidujäänused heidab kingloom ................... ..................... kaudu välja. Elutegevuse käigus tekkivaid jääkaineid ja liigset vett eemaldavad ................................. vakuoolid, millel on toomakanalid. Enamasti paljunevad kingloomad mittesiguliselt .............. pooldumise teel. Ürgsete algloomade jäänutsest moodustunud .............................................. kaevandatakse ja kasutatakse mitmeks otstarbeks.
Terviseprobleemid Stressiteraapiavahend SAUNAKOMBED JA -TAVAD Sauna ehitamine Puhas pesu Saunalise õnn Soola viskamine Kuni esimese lumeni Hingedepäev SAUNA KASULIKKUS Põletab kaloreid Mõjutab südant Toob sügavama ja rahuliku une Puhkus ja suhtlus Lõdvestab lihaseid Puhastab mürkainetest Puhastab nahka Vabastab stressist Aitab migreeni puhul SAUNALISE TÄHTSAM TÖÖVAHEND. Kuuma niiske õhk Vihalöögid eemaldavad Masseeriv toime Kaseviht (arukask) Lõhnataimed (meliss, piparmünt jt) Kuumas vees leotamine Viha külmutamine SAUNA LIIGID Maailma eri paigad Õhutemperatuur ja õhuniiskus Erinevad toimed Veedetud aeg Erinev mõju Riigiti Toime järgi Uue ajastu saunad SAUNADE JAOTUMINE RIIGITI Türgi saun ehk Araabia saun 40 - 50°C Soome saun 70 - 100°C Rooma saun Vene saun max 50°C Iiri saun 50 - 55°C Indiaani saun
puhastusprotsessis kolmel viisil: alandavad vee pindpinevust, aitavad mustuse kangalt eemaldada, takistavad mustuse kangale tagasisadestumist. Oluliseks komponendiks on ka veepehmendajad. Neid lisatakse vee pehmendamiseks kui pesulahuse pH suurendamiseks. Kare vesi vähendab pesuainete toimet, seepärast lisastakse pulbri koostisesse ühendeid, mis seovad vee karedust põhjustavaid Ca- ja Mg-ioone, mida Eesti vees on küllaldaselt. Paljudes pesupulbrites kasutatakse pleegitamisvahendeid, mis eemaldavad efektiivselt raskesti eemaldatavaid värvilisi plekke (kohvi-, tee- ja veiniplekid). Pleegitamine toimub kangast ja selle värve kahjustamata. Lisanditena kasutatakse pesupulbrites veel ensüüme (eemaldavad vere-, piima-, muru-, tärklise-, tselluloosi ja rasva plekke), opitilisi valgendajaid (laseb pasta valge valgemana), hallitusepärssijaid (takistavad mustuse pesule tagasisadestumist), stabilisaatoreid ja lõhnaineid (jätavad peale pesemist pesule meeldiva lõhna).
Pleegitusained Lõhnaained Pindaktiivsed ained e tensiidid Fosfaadid Vähendavad vee pindpinevust Pesupulbrid sisaldavad fosfaate kuni 5% Võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või Lisatakse pesuainetele vee taimse päritoluga pehmendamise eesmärgil Nad võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedel Pleegitusained Ensüümid Mõjuvad temperatuuri vahemikus Eemaldavad tärkilise ja valguplekke 50-80% Kannatavad kuni 60 kraadist temp. Pleegitusained on peroksiidid, hüpokloriidid ja perboraadid Võivad olla allergia tekitajaks Keskonnale kahjulikud Loodussõbralikud pesupulbrid Ei sisalda fosfaate Ei sisalda klooriühendeid Ei sisalda kirgastusvahendeid või tugevaid pleegitajaid Koosnevad looduses lagunevatest ja keskkonnale ohututest ainetest Täispesupulbrid
tõmbuvad kokku. Närvikude igal rakul on mitu jätket. Lühikesed jätked juhivad erutust rakukehasse, pikk aga välja. Närvid võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. Elundid moodustuvad kudedest. Tugi-liikumiselundkond toestab ja kaitseb, võimaldab liikuda. Hingamiselundkond varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Seedelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine, jääkainete eemaldamine. Erituselundkond eemaldavad gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. Vereringelundkond kindlustab keha rakkude ja vajalike ainetega. Sigimiselundkond toodab sugurakke, uues organismi arengulooja. Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem kooskõlastavad kõik elundkonnad. NAHK Kaitseb väliste vigastuste, uv-kiirguse, haigustekitajate eest, aitab säilitada temp. Soojaga veresooned laienevad, külmaga ahenevad. Nahk on eritusorgan(higi). Retseptoritega(närvirakkude kogumis) tajume valuja temp. Nahk sünteesib
· Ei kasuta loputusaineid (muudavad puhastuslapi omadusi) · NB! Määrdunud puhastuslappe ei tohi lasta enne pesemist kuivada Lapi voltimine · Enne tööle asumist voldi lapp kokku - Murra lapp pikuti pooleks - Murra veelkord pooleks - Keera lapp kokku nii, et tekkiks ''lõõts'' - Kasuta iga lapi külge, saad lappi kaua kasutada Tekstiillappide kasutamine · Kõikide siledate pindade puhastamiseks · Eemaldavad lahtise ja kinnitunud mustuse - kuiv pühkimine - väheniiske pühkimine - niiske pühkimine - märgpühkimine - kuivatamine - poleeriline - vahatamine/õlitamine Mikrokiudlapid · Sünteetilised · Lõhestatud kiust valmistatud - 1 gr kiudu on umbe 9km pikk · Erinevatele pindadele erinevad lapid · Kehtivad värvikoodid
Närvirakud võtavad vastu erutusi, analüüsivad, juhivad edasi. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül-e. Elundid, mis täidavad ühiseid ül-e, moodustavad elundkonna. Luud koos lihastega mood. tugi-liikumiselundk. (toestab, kaitseb keha, aitab liikuda) Hingamiselundk. kindlustab org. gaasivahetuse. Seedeelundk. Lõhustab toitu, imendab, eemaldab jääkained. Imendunud osad moodustavad uued rakud ja koed. Hingamis ja seedee. koos varustavad energiaga keha. Erituselundk. elundid eemaldavad kehast gaasilised, Vedelad ja tahked jääkained. Vereringelundk. varustab rakke, organeid ja kudesid Ainetega ja transpordib jääkained erituselunditesse. Sigimiselundk. toodab sugurakke ja kindlustab uue org. arengu. Närvisüst. ja sisenõrenäärmed. tegelevad elundk. juhtumise ja kooskõlastamisega.
ohtlikkuse järgi, vees lahustuvuse järgi ) 2. Kõige tähtsam puhastusaine? 3. Puhastusained võivad olla ( millised ) 7 tk. 4. Puhastusaine pakendil peavad eesti keeles olema järgmised andmed ( 8 tk ) 5. Kuidas ja kus hoitakse puhastusaineid ( 3 tk ) 6. Puhastusainete kontsentratsioonid ( kontsentraadid, lahused, valmislahused ) 7. Puhastusainete koostis ( mõju-ehk toimeained, lisaained ) 8. Tensiidid - puhastusainete põhikomponente( 3 ülesannet - alandavad vee pindpinevust, eemaldavad mustust, takistavad mustuse tagasi sadestumist puhastatavale pinnale 9. Ühekordse kasutusega puhastuslapid ( 9 tk ) ( antistaatilised lapid, õlilapid, õliga immutatud lapid, majapidamispaber, salvrätid, tualettpaber, istmealused, kätekuivatuspaber, pabertaskurätid ) 10. Korduvkasutusega puhastuslapi omadused ( 6 ) - suure imevusega, vastupidav, kergesti puhastatav, paraja suurusega, ei eralda ebemeid, laguneb looduses ) 11
tavapesumasinates, eriti kõrge rauasisaldusega vee puhul, kasutades eraldi valgendamist Benefits: Vähevahutav ja kergestilahustuv pesupulber sisaldab valitud tensiide, mille pesemisvõime on parim üle 60 °C temperatuuril. L 130 Tesi Pesupulber eelpesuks valgele ja kirjule pesule Pesupulber eriti määrdunud valge ja kirju pesu eelpesuks. Benefits: Pesupulbri toimeained neutraliseerivad eriti määrdunud pesule omast happelisust, emulgeerivad rasvu, lagundavad valke ning eemaldavad pigmente. L 131 Virpi Spetsiaalne pesupulber valge pesu pesemiseks Pesupulber valge pesu pesemiseks eelkõige tavapesumasinates. Sobib ka kirju pesu pesemiseks ning kõigile pesuliikidele, väljaarvatud eriti õrn pesu. Benefits: Vähevahutav ja kergestilahustuv, seda on kerge pesust välja loputada. Pesupulber sisaldab valitud tensiide, mille valgendav toime on parim üle 60 °C temperatuuril.
Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Nahk · Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne tagaseinal
3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad eemaldavad uriiniga verest jääkaineid, sooli ja vett. Neeru pikkus on kuni 12,5 cm ja ta sisaldab üle miljoni tillukese tihedalt paikneva filtreeriva üksuse, mida kutsutakse nefroniteks.
väga kuuma saunaõhu puhul võib soovi korral kuivad juuksed katta kas viltmütsi ehk saunakübaraga või niiske käterätiga. ● Seejärel minnakse leiliruumi. Laval istudes või lamades harjutakse 3–4 minutit leiliruumi õhuga, alles siis on aeg leili visata. ● Saunaviht Vihtlemisel on kolm ülesannet: ● 1. Viha liigutamine paneb sauna lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi. 2.Vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. 3.Vihtlemisel on kerge masseeriv toime. ● Kõige levinum on ●Viha sidumise ajal võib kaseviht, millel on väga vahele panna ka meeldiv lõhn. mitmesuguseid Vahelduseks võib ka lõhnataimi. kasutada tamme-, ●Pärast 10-minutilist sarapuu-, pihlaka-, kuumas vees leotamist musta lepa ja ei tee viht enam valu. mustasõstra okstest tehtud vihtasid. Saunamesi ●
Allaneelamisel pöörduda arsti poole. Toodet soovitab Astma ja Allergia Ühing, et tootes, (põhiliselt seebid ja pesuvahendid) pole kasutatud LÕHNAAINEID ja VALGENDAJAID. Dermatoloogiliselt testitud – nahasõbralik, nahaarstide poolt kontrollitud Toetusskeem laiale valikule toodetele (Õhukonditsioneeridest ja autode põrandamattidest ja puhastusvahenditest), mis spetsiifiliselt eemaldavad või piiravad nimetatud allergeenide kõrget taset keskkonnas. Rootsi keskkonnahoiu märk. Märgistus efektiivsemale keemiatootele, mis ei ohverda kvaliteeti, kuid on ohutum inimestele ja planeedile. Antistaatilise toimega. Villaseid ja naturaalsiidist esemeid pesta Perwolliga. Sobib ainult masinpesuks.
Stimuleerib ajus asuvat janukeskust stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Antidiureetilisest hormoonist sõltub kui palju vett imatakse esmauriinist tagasi • Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. • Eemaldavad veeauru. Ööpäevas – 0,3 – 0,4 liitrit vett. • Eraldavad CO2 Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas – 0,2 – 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne Neeru tagaseinal d puusade kõrgusel, üks vasakul, teine
suurendavad pesulahuse mustusekandevõimet ja ei lase mustusel tagasi kangale sadeneda. Polükarboksülaadid Ei ole vabalt biolagunevad. Neil on väike mürgine efekt mereorganismidele ja inimestele. Seep Puhastav toime Zeoliidid Kangapehmendaja, ei ole ohtlik. Zeoliit võib põhjustada halva lõhna probleeme pesumasinates, kuna heitvee sete võib kuhjuda ja koguda baktereid. Ensüümid Peetakse keskkonnale ohutuks, kuid võivad sissehingamisel põhjustada allergiat. Eemaldavad rasked plekid ning on kergesti lagunevad. Lõhnaained Paljud lõhnaained on nafta baasil valmistatud. Võivad põhjustada vähki, kaasasündinud hälbeid, kesknärvisüsteemi kõrvalekaldeid, ülitundlikkust ja allergiat. Butylphenyl Methylpropional lõhnaaine
nende silmis olevat rahutust. Suvi on järsku saabunud ja inimesed on nagu teises kliimavöötmes. Tunda on higi laubalt ja seljalt alla voolamas. Vaadates üha kaugemale, tulevad nähtavale Mustamäe ja Lasnamäe kõrged korteritipud mis ääristavad punapäist vanalinna ning lisavad nostalgiale pisut reaalsust. Elurajoonide lahutamatuks osaks on puud, mis lisavad kaugele ulatuvale hallile massile pisutki rohelust ja eemaldavad arusaama linnakeskkonnast. Vürtsi lisab ka all olev linnulaul ja puude kohin. Kuulda on autode mürinat ja inimeste rääkimist, on naeru ja kilkeid. Lapsed jooksevad ja saavad osa ühest ilusast päevast, mis loodetavasti jääb meelde neile kauemakski ja meenutab neile ikka vana head Tallinnat ja seda, mida see meile pakub. Raske on seda kõike kohata teisel pool mätast või lompi ning just see siirus ja puhtus, mis Tallinnast õhkab, saabki otsustavaks asjaloos, et jah, Tallinn on ilus.
sidekude, lihaskude ja närvikude. *elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesaindeid. Moodustuvad kudedest. *elundkond moodustub elunditest, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 2)inimese koetüübid 3)Leida loetelust igale nimetatud elundile iseloomuslik koetüüp * tugi-liikumiselundkond luud * hingamiselundkond gaasivahetus, vere varustamine hapnikuga * seedeelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine * erituselundkond eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained * vereringeelundkond kindlustab keha rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ja jääkainete transpordi erituselunditesse * sigimiselundkond sugurakkude tootmine, uu organismi arengu kindlustamine 4)Elundkondade ülesanded 5)Naha ehitus *marrasnahk koosneb sarvkihist, alumine osa elusatest rakkudest *pärisnahk karvad, rasunääre, higinääre, retseptorid, verekapillaarid
mikroobe, limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja. Neel-suunab õhu kõrisse. Kõri Kõri- koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Hingetoru ja kopsud Hingetoru- torukujuline elund, mida mööda õhk pääseb kopsudesse. Hingetoru jaguneb kaheks kopsutoruks ja on seest voodertatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud bakterid ja tolmu. Samuti toimub ka kopsu sattunud õhu soojendamine. Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides ja kopsutorud ehk bronhid- juhivad õhu kopsudesse, mis seal hargnevad. Kopse katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3'ks vasak 2'ks kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega, seal toimub
Seedeelundkond *Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib *Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret(sisaldab soolhapet mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks; ja ensüüme) ja lima(kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest). Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. *Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema. Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad. Kalgendunud...
paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Hingamiselundid hingetoru parem kops vasak kops kopsutorud roided alveoolid vahelihas Hingetoru Torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kopsud Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega Pleuraõõs kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega
omandamine Hingamiselundkon Nina,neel,kõri,pikkhingetoru Kindlustab organismis gaasivahetuse, d Varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. erituselundkond Neerud,kusejuhad,kusepõis,kusiti Eemaldavad kehast gaasilised,vedelad ja tahked jääkained vereringeelundkon Süda , artrid,veenid,kapillaarid Kindlustab keha kõikide rakkude , d kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ning jääkainete transpordi eristuelundkonda.
soojendavad õhku limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega kopsukelme ja rindkere
3.Heli genereerimine ja resoneerimine, hääle moodustamine 28.Hingetoru ehitus, asend teiste elundite suhtes On kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa. Hingetoru algab kõrist 6.- 7. kaelalüli kõrguselt ja hargneb rinnaõõnes 4.- 5. rinnalüli kõrgusel kaheks peabronhiks ehk kopsutoruks. Hingetoru taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned ja närvid. Hingetoru tagumine sein on kileline ja liitunud söögitoruga. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid. 29.Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend. Kopsutipud ulatuvad rangluust kõrgemale. Kopsupõhimik paikneb liuakujulise vahelihase peal, mis on ühtlasi peamine hingamislihas. Kumbki kops on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega
Paljud inimesed lähevad teatrisse autodega.Nemad võiksid riietuda nii,et ei peaks riietehoius oma ja teiste aega raiskama.Samuti on oluline,et inimene tunneks ennast selles keskkonnas hästi ja on riietunud maitsekalt.Praegu on mood mitmekülgne ja lubab erinevalt eksperimenteerida.Tuleb osata ennast sättida nii,et ei oleks naeruväärne ja piinlik. Kinno ja teatrisse ei peaks minema ka purjus või pilves inimene.Ma arvan et piletikontrolörid märkavad seda ja eemaldavad ta etenduselt või kinoseansilt.Sest see võib olla ääretult häiriv,kui sellises olekus inimene end vabaks laseb. Kokkuvõtteks võib öelda,et kui lapsega on käidud teatris või kinos ning on talle seletatud kuidas ta peab seal käituma,siis ei teki ka täiskasvanueas sellega probleeme.Ja kui sinu lähedal on inimene,kes ei oska käituda teistega arvestavalt,siis tuleb sellele inimesele anda teada,et ta segab.Vajadusel saadetakse ta saalist ära ja etendus võib jätkuda.
annaabi.ee 
