M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Ruttu!»
«Jah, jah, sir!»
«Suurpuri valla! Soodid ja prassid! Noh, poisid!»
«Jah, jah, sir!»
«Pärituult -- otse pakboordi! Valmis olla, kui laine tuleb! Pakboordi, pakboordi! Noh, mehed!
Korraga! Tasa-a!»
«Just nii, tasa, sir!»
Parv jõudis jõe keskele; poisid keerasid ta pärivoolu ja panid aerud kõrvale. Vesi ei olnud
kõrge,
seepärast oli voolu kiirus ainult kaks või kolm miili tunnis. Järgneva kolmveerandtunni
jooksul ei
vahetatud peaaegu sõnagi. Nüüd möödus parv eemalasetsevast -kodulinnast. Paar-kolm
vilkuvat
tulukest näitasid, kus ta rahulikult uinus tumeda avara tähtedega ehitud veevälja taga,
aimamata,
milline suursündmus oli teoksil. Must Tasuja seisis ikka veel ristipandud käsi, heitis viimse
pilgu
oma endiste rõõmude ja hiljutiste kannatuste paigale ning soovis, et «tema» näeks teda nüüd
väljas
tormisel rnerel kartmatult hädaohule ja surmale silma vaatamas, kibeda naeratusega huulil
oma
hukatusele vastu minemas