TOIDUAINETE EELTÖÖTLEMISE VÕTTED Koostaja: Ülesanne : Täiendada tabelit eeltöötlemise võtete kohta toodud näite varal. Eeltöötlemise Eeltöötlemise võtte Töövahendid eeltöötlemise Töövõtte lühikirjeldus Näited töövõtte võtted, eesmärk/eesmärgid võtte läbiviimiseks kasutamise kohta (1-3) mida tead (miks seda tehakse ?) Näide : · liha · suletav marineerimise nõu · liha tükeldatakse sobiva · toore liha marineerimine
· kalakäärid (kalade kõhukoobast lõigata, lõigata küljest selja-ja kõhuuimi,kärpida sabauime, kasutatakse väiksemate kalade puhastamisel (pead lõikavad)) · spetsiaalne nuga (avab mere -ja austrite karbid) · austrinuga · kalakahvel 14. Kus võib toitlustusettevõttes paikneda kalatsehh? Tsehhide paigutus hoone struktuuris peab tagama tooraine töötlemise ja toodete valmistamise tehnoloogilise protsessi järjestuse. Eeltöötlemise tsehhid ja kalatöötlemise tsehh paigutatakse hoones eraldi ruumidesse. Tsehh ei tohi olla läbikäidav ning peab olema ühenduses köögiga, kus lõpetatakse valmistoodangu protses. Tsehh paigutatakse külmkambrite kõrvale. 19. Mida mõeldakse toitlustusettevõttes kalatoodete sortimendi all? Erinevates toitlustusettevõttes on erinev sortiment. Kalatoodete sortimenti kuuluvad: · jahutatud roogitud kalad · jahutatud kalafileed ja kalapalad
negatiivselt maitseomadusi E223 kasutusala Karastusjookides, kuivatatud puuviljades, viljalihaga jookides, veinides, siidrites, salatites Omadustelt on tegemist antioksüdandist säilitusainega. Sünteetiliselt valmistatud anorgaaniline aine Mitmed kõrvalmõjud, kokkupuutes nahaga põletushaavad Eeltöötluse vajalikkus Kartulite eeltöötlus on vajalik pikemas või lühemas perspektiivis nende säilitamiseks Kartulite kulinaarse ehk eeltöötlemise viise on kaks Külmtöötlemine ja kuumtöötlemine Kartuli säilumist mõjutavad tegurid Geneetilised omadused (liik, sort) Kasvatamistingimused Koristusküpsus Koristusaeg ja tehnoloogia Säilituskeskkond Kvaliteet ei ole püsiv. Kvaliteedi languse kiirus on varieeruv Katse Katses valmistati naatriummetabilsulfiti lahus ning uuriti selle tõhusust kahele kartulisordile. Seejärel võrreldi sulfideeritud kartuli organoleptilisi omadusi
Laeva restoranid pakuvad igale maitsele midagi alates kergest suupistest, rikkalikust rootsi lauast kuni gourmet roogadeni välja. Laev ise pakub veel teisigi teenuseid, seal on ööklubid, baarid, kauplused, spa-teenused ja muid meelelahutusi. Ettevõtte konkurentideks jäävad kindlasti teised laevad. Ettevõttes pidi olema kõigil tööriietus, enne esimest tööpäeva, korrati üle meile tööohutus ja nõuded. Hügieeninõuded olid seal väga tugevad. Alati eeltöötlemise ajal pidi kummikindad käes olema, kindlasti pidi olema juuksed korralikult kinni nind müts peas. Vahets juhtus ka, et enne restorani Piazza à la carte avamist ei kandnud kokad mütsi, aga kui restoran avati, pandi ka mütsid pähe, sest sealsed kliendid näevad kokkade tööd pealt ning seetõttu pidi olema ka kõik korrektne. Töökeskkond nägi välja suur, puhas ja korralik. Seal oli väga mugav ja hea tööd teha, sest
Näiteks käivitati aastal 2010 projekt EnSaCo- "Keskkonna- ja ohutusalane koostöö Läänemere keskosas 2009-2011" , mille raames tehti pingutusi Läänemere keskosa kaitmiseks naftareostuste eest . See on vaid üks näide sadadest projektidest, mis on käivitatud , et vähendada naftareostuse kahjulikust loodusele . Naftat kasutatakse mitte ainult tööstustes vaid ka muudes valdkondades. Filtreerimise ja erinevate eeltöötlemise protsesside käigust saadakse palju saadusi , mida saab kasutada näiteks toiduaine- , ravimi ja sõjatööstuses ning paljudes muudes valdkondadeski . Kokkuvõttes siiski tuleb tänapäeval leppida tõsiasjaga , et nafta tarbimine on tänapäeval ligipääsmatu . Tuleb leida uusi võimalusi selle vältimiseks ning kui see ei õnnestu , tuleb leida naftast põhjustatud probleemidele üha uusi lahendusi , mis täidavad enda otstarvet . Arvan, et nafta
Lihapuljongite keetmine Lihapuljongeid keedetakse veise-, vasika-, sea-, uluki-, linnulihast ja kontidest. Puljongi keetmiseks võetakse tavaliselt sidekoe rikkamad ja kondisemad lihatükid : kaela-, laba-, külje-, kintsu-, rinnatükk, koodid, samuti üdikondid. Linnulihapuljongit võib keeta tervetest lindudest, lindude subproduktidest : tiivanukkidest, pugudest, kaeltest, jalgadest, südametest. Puljongi valmistamist alustatakse toorainete eeltöötlemise ja tükeldamisega. Kalapuljongite keetmine Kalapuljongit keedetakse kaladest või nende toidukõlbulikest jääkidest luudest, peadest, uimedest, nahast. Ei kasutata heeringaliste ja karplase päid, kuna neist saadav puljong on maitsetu, vahel isegi kibe. Puljongi keetmiseks ei sobi ka koger ja linask oma mudamaitse tõttu. Hea puljong saadakse kohast, ahvenast, kiisast ja tuurlastest. Kalapuljongi keetmiseks võetakse 1 osa kala kohta 1 osa vett. Seenepuljongite keetmine
............19 13.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest.......................................................................20 14.Reovete looduslikud puhastid......................................................................................21 15.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus.........................................................22 16.Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätmekäitlemise eesmärgid...............................24 17.Jäätmete eeltöötlemise meetodid..................................................................................26 18.Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid.............................................................................27 20.Eesti keskkonnakaitse seadusandlus............................................................................28 21.Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses...................................................................30 1. Keskkonnajuhtimine
puhastitesse. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinuimateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor. 14. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest 15. Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätme käitlemise eesmärgid 16. Ohtlikud jäätmed ning nende käitlemine 17. Jäätmete eeltöötlemise meetodid 18. Jäätmete lõppkäitlemise viisid 19. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus 20. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses
- lest,luts,särg,angerjas,ahvem. silk mis on soolatult kannab nimetust räim. 27. gluteenik ja mida anda gluteenikule puljongile juurde?-on inimene kes ei talu nisujahu,rukis,oder,kaer, sobib mais,riis,tatar,hirss 28.planeeri 3-käiguline menüü taimetoitlasele. 29.salatikastmed-õli-äädikakaste, majoneeskaste,hapukoorekaste,sinepikaste,küüslaugukaste. 30.hele puljong?- veise-, vasika-,sea-,uluki-,linnulihast ja kontidest- valmistamiseks alustatakse toorainete eeltöötlemise ja tükeldamisega. Liha pestakse, tooraine pannakse külma vette ning kuumutatakse kiirelt keemiseni, peale kogunev vaht riisutakse, keedetakse nõrgal kuumusel nii, et vedelik vaevu väreleb, u 1 tund enne keetmise lõpetamist pannakse puljongisse röstitud köögiviljad, valmis puljongist tõstetakse liha ja kondid välja ning kurnatakse, jahutatakse kiirelt jahutuskapis. 31. nimeta 5 kartulilisandit ja valmistamist ?-PARIISI KARTULID-
kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. Põletamisel tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohta. 14. Jäätmete eeltöötlemise meetodid Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine), tihendamine, purustamine ja pakkimine. Sorteerimise eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Lihtsam on sorteerida jäätmeid nende tekkekohal, sest siis jäävad need puhtamad ja hiljem on neid lihtsam käsitleda.
taaskasutamise kord tuleb kehtestada kohaliku omavalitsuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirjaga. 26.06.2001.a. määrusega nr. 34 "Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks" kehtestatakse jäätmete koostisele ja 2 kõrvaldamisele EL nõuetest lähtuvad piirangud. Näiteks ei lubata alates 15.07.2002 enam ladestada prügilatesse eeltöötlemata jäätmeid. Jäätmete eeltöötlemise all mõistetakse eelkõige nende liikide kaupa kogumist tekkekohal. 06.09.2001.a. Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud Tallinna jäätmekava käsitleb jäätmehoolduse olukorda linnas, kavandatavaid eesmärke jäätmehoolduse korraldamisel ja meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. Jäätmehoolduse üldine kord Tallinnas on sätestatud linnavolikogus vastuvõetud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmehoolduseeskiri kohustab asutusi koguma
Vedelkütused on mitmes mõttes paremad, kui tahked, sest nende põletamisel ei teki tahkeid jääke. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 5. Õlide regenereerimine. Läbitöötanud määrdeõlisid võib kasutada katlakütusena, kuid see ei ole majanduslikult kõige mõistlikum, kuna põhiline osa alkaane on läbitöötanud määrdeõlis säilinud. Sellepärast suunatakse läbitöötanud määrdeõlid sageli regenereerimisele, nii hoitakse kokku nafta tootmise ja eeltöötlemise kulutused. Läbitöötanud õlid sisaldavad peale oksüdatsioonil ja polümerisatsioonil tekkinud enam või vähem tahkete lisandite veel metallitolmu, sageli ka vett. Mõnel juhul saab õli regenereerida filtrimise, tsentrifuugimise ja teiste lihtsamate võtetega. Mõnel juhul tuleb aga läbitöötanud õli uuesti destilleerida. Ka sel juhul on asi sageli majanduslikult tasuv, sest läbitöötanud õlist saab destilleerimisel kuni 85% puhast õli. Õli destilleerimine on aga lihtsam kui nafta
·koristamisvahendid. Koka tööaeg sõltub toitlustusasutuse lahtiolekuaegadest, reeglina töötavad nad vahetustega töögraafiku alusel, kus vahetuse pikkuseks võib olla 12 tundi. Sellise töörütmi korral vahelduvad kolm tööpäeva kolme vaba päevaga. KUTSENÕUDED JA -EELDUSED KOKALE Koka põhioskuste ja -teadmise puhul eristatakse nelja suuremat gruppi: 1. Toiduvalmistamise oskused ja teadmised. Kokk peab tundma erinevaid toidutoorme eeltöötlemise-, valmistamise ja säilitamise viise. Oma töös tuleb tal kasutada külmtöötlemismeetodeid (sorteerimine, pesemine, koorimine, tükeldamine jne), kuumtöötlemismeetodeid (keetmine, blanseerimine, kupatamine, aurutamine, hautamine, friteerimine, praadimine, grillimine, üleküpsetamine, küpsetamine, röstimine, glaseerimine, suitsutamine jne) ja säilitusmeetodeid (soolamine, hapendamine, marineerimine, külmutamine, vakumeerimine, konserveerimine, kuivatamine)
ohustavad jäätmed. Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle C, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. Põletamisel tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohta. 14. Jäätmete eeltöötlemine Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: 1. sorteerimine (ka sortimine), 2. tihendamine, 3. purustamine 4. pakkimine. Sorteerimine ei ole käsitletav iseseisva jäätmete käitlus- või kasutusmeetodina. Sorteerimise eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine voi üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Jäätmeid võib sorteerida kas jäätmete
Vastuvõtupunktides on erikonteineritega lukustatud ruum. Sealt veetakse jäätmed töötlemisele. Ohtlike jäätmed töödeldakse, kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temp-il, üle 1100C, nii mürgised ühendid lagunevad. Põletamisel tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohtadesse. 18. Jäätmete eeltöötlemise meetodid Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: 1. Sorteerimine – eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Jäätmeid võib sorteerida kas jäätmete tekkekohal või eraldi sorteerimiskeskuses. Eelistada tuleks tekkekohal sorteerimist
Sealt veetakse jäätmed töötlemisele. – Ohtlike jäätmed töödeldakse, kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). – Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temp-il, üle 1100C, nii mürgised ühendid lagunevad. – Põletamisel tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohtadesse. 18. Jäätmete eeltöötlemise meetodid Eeltöötlemine. Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. sorteerimine (ka sortimine) – eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt (masinaga füüsikaliste omaduste järgi)( sõelumine, setitamine).
Vastuvõtupunktist veetakse ohtlikud jäätmed töötlemisele. Ohtlike jäätmed töödeldakse, kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. Põletamisel tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohtadesse. 18.Jäätmete eeltöötlemise meetodid Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine – eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt. ( sõelumine, setitamine) tihendamine – surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu
Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. Põletamisel tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohta. 17. Jäätmete eeltöötlemise meetodid Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine), tihendamine, purustamine ja pakkimine. Sorteerimine ei ole käsitletav iseseisva jäätmete käitlus- või kasutusmeetodina. Sorteerimise eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Jäätmeid võib sorteerida kas jäätmete tekkekohal või eraldi sorteerimiskeskuses.
Jätkades eluviisi, kus tarbitakse rohkesti eeltöödeldud toiduaineid toetatakse selle juurde tootmist ja seatakse üha suuremasse ohtu oma tervis. 1. Eeltöötluse vajalikkus Kartulite eeltöötlus on vajalik pikemas või lühemas perspektiivis nende säilitamiseks. Planeerides söögikorda suuremale seltskonnale on mugav, kui kartulid on ette valmistatud. Nii sujub söögikorra planeerimine muretult ja kiirelt. Kartulite kulinaarse ehk eeltöötlemise viise on kaks. 1. Külmtöötlemine- Kartulite külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemise hulka kuuluvad näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning hakkimine. 2. Kuumtöötlemine- Kartulite kuumtöötlemisel kasutatakse kuumust näiteks praadides või keetes. ( Nadja Liira koduleht. Toiduainete kulinaarne töötlemine 2013). Külmtöötlemise võtted: 1. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. 2. Kartulitele kuju andmine. 3
AA-spektrofotomeeter SpectraAA 220F ( Varian, Austraalia); 3. Mikrolaine mineralisaator AntonPaar Multiwave 3000; 4. MilliQ Water System, Millipore filtrid; 5. Kuivatuskapp OHGO 97; Sanyo Gallenkamp 6. Lahuste valmistamiseks kasutasin A-klassi kolbe ja pipette; 25 5.2 AAS külmauru meetod Hg määramiseks metoodika on ette nähtud metallide sisalduse määramiseks proovide sellest osast, mis lahustub happes. Proovi eeltöötlemise moodusena kasutatakse happeseguga mineraliseerimist mikrolainemineralisaatoris. Reaktiivid Proovide eeltöötlemisel ja kalibreerimisel kasutatakse analüüsipuhtaid reaktiive: 1. Lämmastikhape 65% "suprapur" Merck; 2. Soolhape HCL 37% "for trace metal analysis" (Riedel de Haen); 3. Sn-kloriid SnCl2 -"for trace metal analysis" (Riedel de Haen); 4. destilleeritud vesi, milliQ vesi Hg lähtestandardlahus on 1000 mg/l (automatic Spectroscopy Standard Solution, Fluca)
jäätmete teke kogumine vedu töötlemine lõppladestus Kogumise (jäätmete kokkukogumine, võimaluste olemasolul ka sorteerimine või pressimine tekkekohal) eest vastutab Eestis kinnisvaraomanik Veo all mõeldakse jäätmete transporti tekkekohast käitlemiskohta. Jäätmete kogumine ja vedu moodustavad jäätmekäitlusest kõige nähtavama ning ühtlasi kõige kulukama osa, moodustades 60-80 % jäätmehoolde kuludest. Eeltöötlemine. Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine) eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt.( sõelumine, setitamine) tihendamine surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes
jäätmete teke → kogumine → vedu → töötlemine → lõppladestus Kogumise (jäätmete kokkukogumine, võimaluste olemasolul ka sorteerimine või pressimine tekkekohal) eest vastutab Eestis kinnisvaraomanik Veo all mõeldakse jäätmete transporti tekkekohast käitlemiskohta. Jäätmete kogumine ja vedu moodustavad jäätmekäitlusest kõige nähtavama ning ühtlasi kõige kulukama osa, moodustades 60-80 % jäätmehoolde kuludest. Eeltöötlemine. Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine) – eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt.( sõelumine, setitamine) tihendamine – surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes
jäätmete teke kogumine vedu töötlemine lõppladestus Kogumise (jäätmete kokkukogumine, võimaluste olemasolul ka sorteerimine või pressimine tekkekohal) eest vastutab Eestis kinnisvaraomanik Veo all mõeldakse jäätmete transporti tekkekohast käitlemiskohta. Jäätmete kogumine ja vedu moodustavad jäätmekäitlusest kõige nähtavama ning ühtlasi kõige kulukama osa, moodustades 60-80 % jäätmehoolde kuludest. Eeltöötlemine. Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine) eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt. ( sõelumine, setitamine) tihendamine surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes
6. Kuidas valmistatakse suuri praade? 7. Kuidas praetakse lihast portsjontükke? 8. Kuidas hautatakse lihast portsjontükke? 9. Nimetage lisandeid, mida serveeritakse keedetud lihatoitude juurde. 10. Nimetage lisandeid, mida serveeritakse hautatud lihatoitude juurde. 11. Nimetage lisandeid, mida serveeritakse praetud lihatoitude juurde. 12. Nimetage lisandeid, mida serveeritakse hakklihatoitude juurde. ÜLESANDED 1. Täitke tabel – liha eeltöötlemise võtted. Võtte nimetus Vajalikud Võtte Miks Töövahendid toorained kirjeldus kasutatakse? Sulatamine Rasvade, kelmete jne eemaldamine Tükeldamine 172 Vasardamine Vormimine Pikkimine Paneerimine Marineerimine Hakkmassi valmistamine 2. Leidke erinevaid lihatoitude retsepte
annaabi.ee 
