kohaselt. Eelsoojendi plussid Talvel jäävabad aknad utke teksti laade Teine tase Talvel auto salong soe, suvel Kolmas tase ventileeritud ja jahe Keskkonnasäästlik Neljas tase Viies tase Kütuse kokkuhoid Puhas mugavus Säästad mootorit külmkäivitusest Eelsoojendiga seotud kulud ü Soetusmaksumus ü Juhtpult ü Universaalne paigalduskomplekt ü Kütuseliidis ü Eelsoojendi kasutamisel tekkiv kütuse kulu Bensiinimootori eelsoojendi: umbes 0,23 EUR (kui bensiini hind on 1,40 EUR/liiter ja kütteaeg 20 minutit) Diiselmootori eelsoojendi: umbes 1,32 EUR (kui diiselkütuse hind on 1,40 EUR/liiter ja kütteaeg 20 minutit) Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaatamata eelsoojendi soetamise ning
aurustustorudes 0,3…1,5 m/s. Vee stabiilse kiirusega liikumine torudes parandab soojusülekannet küttepinnalt veele ja vähendab samaaegselt katlakivi küttepinnale sadestumise kiirust. Kui katel on ette nähtud ülekuumendatud auru tootmiseks kasutatakse eraldi küttepinda – auruülekuumendit 4, mis võib asuda kas aurustustorude 9 järel või nende vahele kujundatud spetsiaalses vahes. Kasuteguri suurendamiseks võib katel olla varustatud toitevee eelsoojendi e ökonomaiseriga 5 ja õhu eelsoojendiga 6. Neid küttepindu nimetatakse sageli järelküttepindadeks. Järelküttepinnad on iseloomulikud pea- ja suure aurutootlikkusega veetoru-abikateldele, kuid leektoru-abikateldel ja väikese aurutootlik-kusega kompaktsetel veetorukateldel need tavaliselt puuduvad. Veetorukatelde väikese suhtelise veesisalduse ja intensiivse aurustumise tõttu väikese läbimõõduga aurustustorudes on nõuded toitevee kvaliteedile ning katlavee töötlemisele tunduvalt kõrgemad kui leektorukateldes.