Muinasaeg
ekr.) ajal hakati surnuid
asulatesse matma, tekkis
religioon, tegeldi kttimise, koriluse ja kalapgiga ning savinude
kasutuselevtt.
Pronksiaeg jaguneb kaheks: vanem ning noorem pronksiaeg.
Vanema pronksiajal (1800-1100 a. ekr.) tekkisid asulatbid: avaasulad ja
kindlustatud asulad.
Nooremal pronksiajal (1100-500 a. ekr.) muutusid matmiskombed, hakati tegema
kivikirstkalmeid ja
laevkalmeid.
Rauaaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ning noorem rauaaeg.
Vanem rauaaeg ehk eelroomaraua (500-50 a. ekr.) ajal hakati tegema rauast
triistu.
Roomarauaaja (50a. ekr. - 450a. pkr.) ajal tekkisid tarandkalmed.
Keskmisel rauaajal (450-800) tekkisid neemlinnused, mgilinnused, voorlinnused
ja ringvall-linnused
Viikingiajal (800-1100) tuli kasutusele kaheviljassteem.
annaabi.ee 
