Audi A4 1,8T 120kW 2006 Aktiivne turvavarustus · ABS pidurid · Veojõukontroll · püsikiiruse hoidja · lisapidurituli · suverehvid · talverehvid · kliimaseade · stabiilsuskontroll · pidurdusjõukontroll · ksenoon tuled · roolivõimendi · vihmasensor · püsikiirushoidja · reguleeritav roolisammas Passiivne turvavarustus · turvapadi · turvavöö · turvavööde eelpingutid · peatoed · küljekardinad · signalisatsioon Volkswagen Golf 2.8l V6 150kW 20002 Aktiivne turvavarustus · ABS pidurid · Veoujõukontroll · Roolivõimendi · Stabiilsuskontroll · Külglibisemiseseade · Lisapidurituli · Ksenoontuled · Kliimaseade Passiivne turvavarustus · 8x turvapadi · Immobilaiser · Signalisatsioon · Peatoed · Reguleeritav roolisammas · Turvavööd
Süsteemi kirjeldus Juhi ja kõrvalistuja turvapadjad on standardvarustuses. 1998: valikulised eesmised turvapadjad. 1998 : standardvarustusse paigaldatud eesmised külgturvapadjad. 1999 : valikulised täispuhutavad kardinad. Turvapadja asukohad, mis on tähistatud kirjaga "Turvapadi". Külgrõhurandurid on eraldi paigaldatud. SRS juhtimismoodul on eraldi paigaldatud. Pürotehnilised eelpingutid, mis on paigaldatud esi- ja välimiste tagaistmete turvavöödele. Tähtis meelespidada Inimeste vigastuste vältimiseks peab kõikide turvapatjade laienduspind jääma selgeks. Roolirulli spiraalkaabel on piiratud pöörleva liikumisega. Rooliseadme lahtiühendamiseks tsentraliseerige rooli. Kahjustuste vältimiseks veenduge, et rool ja spiraalkaabel EI OLE pööratud enne ümberpaigutamist või selle ajal. Turvapadja ja täispuhutavaid kardinaid saab deaktiveerida
Lisaks kiiruspiirikule on veel ka mootori pöörete piiraja. Selle eesmärk on hoiduda mootorile ohtlikest pöörlemiskiirustest. Erinevatel mootoritel on see erinevatele pöörlemissagedustele 13 seatud. Sportlikematel autodel on see kõrgemal, teistel madalamal, vanematel autodel puudub see üldse. Lisavarustuse turvalisuse elementideks sõitjate ohutuseks võib lugeda turvapadjad ja turvavööde eelpingutid. Eelpingutid rakenduvad erinevate andurite kaudu saadud signaalide abil, mille peale pürotehniline aine(gaas, vedelik jms.) surub ratta, mis on ühendatud turvavöö rulliku külge, mis pingutabki momentaalselt turvavöö. See seade võib rakenduda ka järsu kiirendamise või äkilise pidurdamise korral. Turvapatju[8] on väga erinevaid ja erinevates kohtades samuti. Olemas on isegi mootorratta turvapadjad. Turvapadi on erinevates riikides erinevalt programmeeritud rakenduma(st
Turvatalad sõiduki kere konstruktsioonis. Istmete ehituse eripära. Turvavööd. Turvavöö jõupiiraja. Aktiivsed peatoed. Deformeeruv roolikonsool. Kokkupõrke tagajärjel purunevad kinnitused. 3.2. TURVAPADJAD JA KARDINAD. Kokkupõrget tunnistavad andurid. Turvapadjad. Turvapadja süsteemi toimimise aeg. Turvapadja süsteemi ehitus. Külgmised turvapadjad. Turvakardinad. Istmetes asuvad turvapadjad. 3.3. PÜROTEHNILISED TURVAVÖÖDE EELPINGUTID. Eelpinguti lukustusmehhanismis. Eelpinguti vöö rullil. 3.4. SÜSTEEMIDE DIAGNOOSIMINE. 3.5. OHUTUSNÕUDED. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende üksikute osade ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet; · turvapatjade ja kardinate ülesanne, ehitus ja tööpõhimõte; · pürotehniliste turvavööde eelpingutite ehitus ja tööpõhimõte; · diagnoosimist · ohutusnõudeid. Õpilane oskab:
annaabi.ee 
