Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis
Pealiskord on kõige õhem (0,1km.) põhjarannikul ja kõige paksem
(0,8 km.) Ruhnu saarest lõuna pool. Selle all paikneb aluskord. Seda
kraatoni osa, kus pinnakatte all on settekivimid, kutsutakse lavaks. Ala,
kus otse pinnakatte all on aluskord, kannab kilbi nime. Eesti asub Vene
lava loodeosas Fennoskandia kilbi veeres ja on seega pea puutumatu
vulkaanilisest tegevusest ja eemal suurtest kurrutuste vöönditest (Raukas,
1993).
Suhteliselt vähe, nagu eelnevastki järeldub, mõjutab Eestit laamade
liikumine. Eriti kui vaadelda ainult hilisjääaega ja holotseeni.
Seega on Eesti kujunemist rohkem määranud jääajad ja muud
globaalselt väiksema tähendusega protsessid nagu seda on Balti kilbi
aeglane kerge, sellest tingitud kohalikud maavärinad ja jääaegade mõju,
mille toimel eemaldatai Eesti pinnakattest ligi 20-30 meetrit ja vajutati
Eestimaa pinda erinevate kohtade pealt erineva tugevusega madalamale,
annaabi.ee 
