Kaljukotkas
Euroopas on kaljukotkapopulatsioonid hajutatud, olles seotud eelkõige mägiste piirkondadega
(Pürenee poolsaar, Alpid, oti mägismaa, Tatrad, Karpaadid). Läänemerest idapoole jäävatel
aladel (kaasa arvatud Põhja-Soome) pesitseb kaljukotkas okaspuumetsades ja soodes. Euroopa
populatsiooni suurus ulatub 50007000 paarini ning püsib üsna stabiilsena
Eestis on kaljukotkas levinud kogu maa ulatuses. Ta asustab suuremaid loodusmassiive,
kusjuures eelistatuim elupaik on eelmiainitult raba. 20. sajandi alguses võis meil pesitseda
tõenäoliselt 2030 kaljukotkapaari. Aastail 19641973 kohati neid kõigest kuni 12 pesapaigas
ning pesitsemine õnnestus igal aastal vaid 46 pesas. Viimase paarikümne aasta jooksul on
olukord paranenud ja viimaste aastate arvukus Eestis on olnud üsna stabiilselt 4050 paari.
Talvituvaid linde on 100-200. Suvel on Euroopa poupulatsiooni suurus 7900-10000 paari ning
maailmas elab hinnanguliselt kuni 250000 isendit.