Loomade aretusväärtuse hindamine ja aretusprogrammid
suguluses olevate indiviidide vaheliste teede (radade, inglise keeles path) läbikäimisel
sugupuus ja millised esmakordselt tuletas Sewall Wright (siit ka meetodi nimetus - Wright'i
rajakoefitsientide meetod).
USA farmer, geneetik, statistik ning suure hulga XX sajandil aretusteooriat olulisel määral
modifitseerinud teadlaste juhendaja nende ülikooli päevil, Charles Roy Henderson, tuletas
1953. aastal meetodi, mis ei lähe mööda sugupuud tagasi kõige kaugemate eellasteni nagu
Wright'i meetod, vaid hoopis alustab neist ja liigub ajas edasi kõige nooremate indiviidideni.
Kui indiviid W on X-i ja Y-i vanem (X ja Y on poolõved) ning FW = 0, siis
Hendersoni meetod baseerub kahel lihtsal seaduspäral.
Esiteks, aditiivgeneetiline sugulus kahe indiviidi, X ja Y, vahel võrdub keskmise
aditiivgeneetilise sugulusega indiviidi Y vanemate (W ja Z) ja indiviidi X vahel:
Teiseks, indiviidi Y inbriidingukoefitsient võrdub poolega tema vanemate vahelisest
annaabi.ee 
