Sel teel saadi isendid, kelle nukkude kaal oli kahekordistunud. Kuna selekteeritud populatsioonist jäi kõigi indiviidide puhul ka kõige väiksemate nukkude kaal suuremaks algse populatsiooni kõige suuremate nukkude kaalust, tõestas see, et populatsioon oli geneetiliselt muutunud. Siiski ei kasvanud kunstliku valiku käigus saadud isendite nukkude keskmine kaal põlvkondade vältel ühtlaselt. Kui algul oli muutuste kiirus ennustatav, siis peale 40-ndat põlvkonda see aeglustus võrreldes eeldatavaga. Nagu selgus, olid mardikate suurem kasv ja paljunemisvõime negatiivses korrelatsioonis. Teatud piirist suuremaid mardikaid polnud enam võimalik selekteerida, sest seda takistas looduslik valik. Kui näiteks kunstliku valiku teel saadud isenditele pärast 50-ndat põlvkonda kunstlikku valikut edaspidi enam ei rakendatud, siis 110-ndaks põlvkonnaks oli populatsioon jälle algse suurusega. Seega tuleb kunstliku valiku puhul arvestada bioloogiliste objektide looduslikke limiite.
Sel teel saadi isendid, kelle nukkude kaal oli kahekordistunud. Kuna selekteeritud populatsioonist jäi kõigi indiviidide puhul ka kõige väiksemate nukkude kaal suuremaks algse populatsiooni kõige suuremate nukkude kaalust, tõestas see, et populatsioon oli geneetiliselt muutunud. Siiski ei kasvanud kunstliku valiku käigus saadud isendite nukkude keskmine kaal põlvkondade vältel ühtlaselt. Kui algul oli muutuste kiirus ennustatav, siis peale 40-ndat põlvkonda see aeglustus võrreldes eeldatavaga. Nagu selgus, olid mardikate suurem kasv ja paljunemisvõime negatiivses korrelatsioonis. Teatud piirist suuremaid mardikaid polnud enam võimalik selekteerida, sest seda takistas looduslik valik. Kui näiteks kunstliku valiku teel saadud isenditele pärast 50-ndat põlvkonda kunstlikku valikut edaspidi enam ei rakendatud, siis 110-ndaks põlvkonnaks oli populatsioon jälle algse suurusega. Seega tuleb kunstliku valiku puhul arvestada bioloogiliste objektide looduslikke limiite.