Maa kui süsteem
Maavärinateks nimetatakse kivimkeskkonna elastset deformatsiooni
Tektoonilised maaväriad- laamade liikumisel tekivad pinged, mis kutsuvad esile
maakooreblokkide omavahelisi nihkeid ja vallandavad hiigelenergia
Maavärina kolle- asub maa sees, kust maavärin alguse saab. Keskmine 2-20km (700km
sügavaaim)
Maavärina epitsenter- kolde kohal olev maapinna koht.
Seismilised lained- murrangu tekkega kivimitest vabanebvad elastsed pinged levivad koldest
eelamle seismiliste laintega
Mõõdetakse Richteri skaala abil
Võttis aluseks maavärina intensiivsuse, näitab maavärina ajal vabanenud energiahulka.
Ühikuks on magnituud
Tsunaami ehk hiidlaine tekkimine
1. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõusuga liikvele. Laine kõrgus
ookeanis madal (alla 1m). Kaugused lainete vahel väga suured.
2. Lained hakkavad liikuma mööda ookeani kiirusega 1000 km/h
3
annaabi.ee 
