Villem Reiman
Selles üllitises väitis, et rahvusest taganeja eksib neljanda käsu vastu ja tema
suguvõsa sureb välja. Sealsamas kinnitas ta, et sakslased on meie maal võõrad.
20 . sajandi algul jätkas Villem Reiman seltskondlikku, publitsistlikku ja teaduslikku tööd
väljaspool oma kihelkonda , peamiselt Tartus . Revolutsiooni ja vägivalda Villem Reiman ei
pooldanud, ent 1905 astus ta karistussalkade poolt surmamõistetud meeste kaitseks . 1905 .
aasta lõpul sai temast Eesti Rahvameelse Edukonna rajajaid ja vaimseid juhte. Sel ajal
sõnastas Villem Reiman avalikult nõude asendada baltisaksa härrakirik vaba rahvakirikuga
koguduseliikmete omavalitsuste alusel.
Kolga-Jaani kirikuõpetajana
1905 alustas Villem Reiman koos J. Tõnissoniga eeltöid Eesti Kirjanduse Seltsi asutamiseks ,
mis saigi teoks sügisel 1907. Seda seltsi juhtis Villem Reiman ülima kohusetundega 1914 .
aastani , oli ka seltsi ajalootoimkonna juhataja. Villem Reiman osales Eesti Rahva Muuseumi
annaabi.ee 
