Piinad Käisin 8.veebruaril KUMU-s ja kõige enam meeldis mulle Eduard Viiralti töö ,,Põrgu", mis on kõige kallima hinnaga müüdud eestlastest kuntsniku töö. Eduard Viiralti loomingupärand on väga suur ja Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Suur osa sellest jõudis muuseumi tänu kollektsionäär Alfred Rõudele, kes kogus Wiiralti töödest mitte ainult lõplikult viimistletud estampe, vaid ka etüüde ja visandeid. Oma hariduse sai ta Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases .Aastatel 19251939 elas ta Pariisis ning Eestisse ta enam tagasi ei tulnud. Tuntud teoseid Viiraltilt olid: ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Neegripead", ,,Lamav tiiger", ,,Kaameli pea". Minu esimene raktsioon ,,Põrgu" teose juures oli õudne. Esimesel silmapilgul tundus kõik väga müstiline. Pildil köitis tähelepanu kõigepealt inetud poolinimese näod, kes olid moondnud. Pilku köitis ka piltidel olev nägude rohkus n...
Sissejuhatus Eesti kunst on rikas andekate isiksuste poolest, ent rahvusliku kunstigeeniuse eredaimateks väljendajateks võime vaieldamatult pidada kahte Eduard Viiraltit ja Kristjan Rauda. Nende isiksuste keskendumisel graafikale oli otsustav mõju omapärase graafikakoolkonna väljakujunemisele eesti kunstis. Ja muidugi on siiani ületamatu mallina püsinud Viiralti harukordne virtuooslikkus kõige erinevamates graafilistes tehnikates. Elulugu Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Nagu paljud poisid tollel ajal, oli temagi vaimustunud eesti maadlustähtedest Georg Lurichist ja Aleksander Ab...
aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, mis olid erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika eelkäijad. James Clerk Maxwelli tuntakse ka esimese püsiva värvifoto tegemise poolest, kui ta lasi Thomas Suttonil pildistada tartanilinti kolm korda sinise, punase ja rohelise lindiga. Pärast pani ta kõik kolm pilti kokku, saades värvipildi. Seda süsteemi kasutatakse tänapäeval ka enamus televiisoritel (RGB süsteem). Selle avastuse eest anti talle Rumfordi medaljon. Koos Ludwig Eduart Boltzmanniga tegi Maxwell ka läbimurdeid termodünaamika vallas, jagades kineetilisi selgitusi gaaside käitumise kohta. Ta uskus, et molekulid liiguvad gaasides ja nende osakeste kiirus on varieeriv. Kasutates tema matemaatilisi oskusi, ta lõi statistilise mudeli, mis toetaks ta ideid ja mida tuntakse tänapäeval Maxwell-Boltzmanni jaotusena. Väga võimalik, et kui Maxwell ei oleks nii vara ära surnud, oleks ta teinud veelgi suurejoonelisemaid avastusi füüsikas
värviküllasema ekspressionismi. Tüüpiline 1920. aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren. Tema huvitavamad teosed on Tallinna vaated, kus perspektiiv on teravdatud ja moonutatud ning kriiskavavärvilised majad on kujutatud nagu eri suundadesse vaaruvatena. Tema piltides valitseb kummaline, pingestatud meeleolu, kuid Areni ekspressionism on siiski pigem selle tõlgendamine dekoratiivse maneeri kaudu. Tuntud kunstnik Eduart Viiralt looming oli 1920. aastail veristliku ilmega. Viiraldi loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii sisuliselt kui ka tehniliselt. Selles kajastuvad kõikvõimalikud inimlikud kogemused, meeleolud ja ideed, oma aja kohta skandaalselt avameelsest erootikast ühiskonnakriitikani ja eksistentsaalse traagikani, aga ka usulised tunded ja lihtsalt tunded ja rõõm nähtavast maailmast. Viirald oli virtuoos ja väsimatu, üliviljakas töömees kõigis graafikatehnikates.
Artur Kapp, avamäng „Don Carlos“ (1899) Aleksander Läte, avamäng „Kalevala“ (1897-1901) 15. Eesti tähtsamaid orkestrimuusika loojaid. 16. Eesti muusika eksiilis. Eduard Tubin-11 sümfooniat 1934-1982 Olav Roots-Sümfoonia (1967) Udo Kasemets- õppis Tallinna Konservatooriumus Heino Elleri juures kompositsiooni ja Olav Rootsi juures dirigeerimist. Seejärel suundus õppima Saksamaale, täiendas Darmstadtis, 1951 siirdus Kanadasse Kaljo Raid- Lõpetas Neeme Järvi palvel Eduart Tublin XI sümfoonia orkestratsiooni. Ooper „Tulised vankrid“, 3 sümfooniat Taavo Virkhaus- 6 sümfooniat, 2 viiulikontserti. 17. Tähtsamaid instrumentaalkontserte ja nende loojaid eesti muusikas. Esimeseks eesti instrumentaalkontserdiks on Rudolf Tobiase „Klavierkontsert d-moll“ (1897). Kestuseks 20 minutit, esiettekanne oli 1907 aastal Vanemuise kontserdimajas (ainult II ja III osa esitati), klaveril Rudolf Tobias ja dirigent Juhan Simm. Artur Lemba klaverikontserdid 1-3
=iluuisutamine=1908 8)Kristjan Palusalu (eesti)=maadlus=1936 9)James(Jim) Thorpe (USA)=viie ja kümnevõistlus=1912 10)Charlotte Cooper (UK)=tennis=1900 11)Paavo Nurmi (soome) = k/j pikamaajooks= 1924 jne SPORDIAJALOO KT nr 7 Meie kursusel Kehaline kasvatus ja sport Eestis,eelnevatel kursustel mingi muu. 1.vanimad jäljed inim asutusest Eesti 17.Olümpiakomitee kuldmedali võitnud territooriumil pärinevad: Eesti sportlased · Paleoliitikumist Eduart Pütsep 1924 Pariis · Mesoliitikumist Osvald Käpp 1928 Amsterdam · Neoliitikumis Alfred Neuland 1920 Antverpen Ants Antson 1964 Innsbruck 2.Katoliku aja vanimateks avalikeks Voldemar Väli 1928 Amsterdam haridusasutusteks Eestis olid: Kristjan Palusalu 1936 Berliin Viljar Loor 1980 Moskva · Toomkoolid
annaabi.ee 
