1 4.2 0.0142 0.00020164 2 4.21 0.0042 0.00001764 3 4.219 -0.0048 0.00002304 4 4.213 0.0012 0.00000144 5 4.22 -0.0058 0.00003364 6 4.219 -0.0048 0.00002304 7 4.21 0.0042 0.00001764 8 4.214 0.0002 0.00000004 9 4.219 -0.0048 0.00002304 10 4.218 -0.0038 0.00001444 4.2142 0.00035560 Ua 0.0045718025 Ub 0.0033333333 Uc 0.005657958 3.031 -0.001 0.000001 3.030 0.000 0.000000 3.029 0.001 0.000001 Uc E` 0.00145 3.029 0.001 0.000001 3.030 0.000 0.000000 3.029 0.001 0.000001 3.030 0.000 0.000000 3.031 -0.001 0.000001 3.031 -0.001 ...
Jahvatuspeenuse määramine Kipsi kaalutis: 49.72 Jääk sõelal: 4.22 Normaalkonsistentsi määramine Vee hulk, % Taignakoogi Katse nr. kipsi massist diameeter, cm 1 60 42.31 2 55 23.1 3 50 21.3 21.3 4 47 16.4 16.5 5 48 18.5 18.3 203.4 105 212.8 224.8 105 184.8 212.6 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2014/2015 Kipsi katsetamine Õpperühm Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Kipsi jahvatuspeenuse, normaalkonsistentsi, tardumisaja, paindetugevuse, survetugevuse ja tiheduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Kips on õhksideaine. Ta küll tardub vees, kuid lõpliku tugevuse saavutab kuivanult. Kipsi tooraineks on looduslik kips (CaSO4.2H2O). Puhas looduslik kips on poolläbipaistev valkjas pehme mineraal, mis võib sisaldada veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite sisaldus võib olla max 10…25%. Saadava kipsi kvaliteet sõltub suurel määral nendest lisanditest. Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150…170C juures. Kuumutamisel kips kaotab osa oma veest. Kips jahvatatakse kas enne või pärast kuumutamist, või kuumutamisega üheaegselt. Saadud sideaine kujut...
annaabi.ee 
