· Tunneb inimesi ja nende tööst. vajadusi. · Üldjuhul silmaring väiksem kui noorel kes toodab. · Materiaalsed väärtused tähtsaimad. Kes on Homo Economicus ja milline on tema maailmavaade? · Homo economicus ehk majanduslik inimene. · Homo economicus on valgustusaja oluline mõiste, kuna see tunnustas ka kõige madalamasse seisusesse kuuluvate inimeste õigust iseolemisele · Homo economicuse kontseptsioon tagas
08.09.14 Eamets „Sissejuhatus majandusteooriasse“- elektrooniliselt olemas Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra)
- Homo oeconomicus tundetu, ratsionaalselt käituv inimene, taotleb oma eesmärke Opportunity cost selle hind, et saada kätte midagi, muudest asjadest pidin loobuma. Alternatiiv ehk loobumiskulu. · Ringlusprotsessis osalejad on inimene, ettevõte, riik ja raha ringlemine. Majapidamisteooria ehk tarbijavaliku teooria Household = majapidamine Ühine eelarve ja ühised majanduslikud oskused majanduslik inimeste grupp. Homo economicus tundetu, ainult majanduslikest oskustest lähtuv. Tarbimiskomplekt/pakett toiduained, peavari, transport, prillid. Hüviste hinnad on tarbija jaoks fikseeritud. Peame vastu võtma selle, mis turul kujuneb. Inimene valib endale tarbimiskomplekti (mille järgi?), iga majapidamise tootmisotsused : 1) Kasulikkus 2) Hind 3) Sissetulek Igal tarbitaval ühikul on oma kasulikkus ja igal järgneval tarbitaval ühikul kasulikkus langeb. MU- piirkasulikkus (languse tendents) U= MU
ERINEVA TÖÖSTUSEGA? VASTUS MAAILMAMAJANDUS 100 KUIDAS NIMETATAKSE SEDA, KUI ERINEVATES RIIKIDES TEGELETAKSE ERINEVA TÖÖSTUSEGA? VASTUS: RAHVUSVAHELINE TÖÖJAOTUS MAAILMAMAJANDUS 200 KUIDAS NIMETATAKSE LAD. KEELES MAJANDUSLIKULT KÄITUVAT JA MÕTLEVAT INIMEST? VASTUS MAAILMAMAJANDUS 200 KUIDAS NIMETATAKSE LAD. KEELES MAJANDUSLIKULT KÄITUVAT JA MÕTLEVAT INIMEST? VASTUS: HOMO ECONOMICUS MAAILMAMAJANDUS 300 KUIDAS NIMETATAKSE ÜHISKONNA ELUKS JA ARENGUKS VAJALIKE ELATUSVAHENDITE HANKIMISMOODUST? VASTUS MAAILMAMAJANDUS 300 KUIDAS NIMETATAKSE ÜHISKONNA ELUKS JA ARENGUKS VAJALIKE ELATUSVAHENDITE HANKIMISMOODUST? VASTUS: TOOTMISVIIS MAAILMAMAJANDUS 400 MILLINE ORGANISATSIOON TÖÖTAS 17. SAJANDIL SELLE NIMEL, ET INGLISMAAL TOIMUKS RAHVUSVAHELINE TÖÖJAOTUS
jaoks c) hävitab peatselt kogu inimtsivilisatsiooni d) eksisteerib alati ja igas ühiskonnas e) on probleem ainult arenguriikide jaoks 11 3. Kas need väited on õiged või valed? Märkige ÕIGE/VALE ringiga. Variandi VALE asemele kirjutage õige 1) Majandusteadus uurib kaupade ja teenuste tootmist ning jaotamist 2) Majandusteadust võib nimetada ka valikuteaduseks 3) Mõistega homo economicus tähistatakse ainult mõtlevat inimest 4) Põhilised tootmistegurid on töö ja kapital 5) Nappivate ressursside korral tehtavate valikutega kaasnevad alati loobumis - ehk potentsiaalsed kulud 6) Vajaduste piiramatus tähendab, et inimeste vajadused on suuremad kui nende rahuldamise võimalused, rahuldatud vajadus tekitab kohe uue 7) Vajadused on piiratud, majandusressursid aga piiramatud 8) Hüviste piiratus tekib sellest, et nende loomiseks vajalikud tootlikud
1.homo economicus - majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) -...
Kui isaga midagi juhtus, pidi poeg vastutuse perekonna eest enda peale võtma, ja selleks valmistuti varasest lapseeast alates. Arvamus meessoo võimeist oli nii kõrge, et pärast isa surma asus sageli majapidamist ja pereliikmeid (kaasa arvatud oma ema ja õdesid) juhtima alaealine poeg, mitte ema. UUSAEG XVIXVII sajandil kasvas inimese tahe teostada end töös ja jõuda edasi ametis. Selle ajastu inimese kohta on kasutatud nimetust homo economicus ehk majandusinimene. Aega hakati tähtsustama rohkem kui varem. Arvatakse, et just sellest perioodist pärineb kõnekäänd enne töö, pärast lõbu. Martin Lutheri (14831546) ja teiste usureformaatorite tegevus muutis tugevasti eelmistel sajanditel kujunenud tõekspidamisi ja veendumusi. Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ning kasvatuses tõusis, senisest rohkem hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge laulatust ja pulmatseremooniat
Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Viga jääb minimaalseks. Kõvera või sirge nimi ei lange kokku telje nimega (nt S,A,B,D vms) (S-supply, pakkumine; D - nõudlus) Kogunõudluse puhul liidame nõudlused kokku. Homo Economicus mudelinimene. Ta teab, mida tahab ja ka neid võimalusi, kuida seda saavutada. Ka siis, kui see on lollus. Oskab valida parima, et saavutada oma eesmärki. Tal ei ole tundeid. · Majandus on piiratud ressurssidest võimalikult suure kasulikkuse loomise protsess. Ressursside piiratuse tase on erinev. Piiratuse aste ajas muutub. · Mida, kuidas, kelle jaoks toota - majanduse põhiküsimused.
Teemad näiteks suhtlemise reeglid, sotsiaalsed võrgustikud ja sotsiaalsed rollid Kaks arusaama inimesest ja tegevusest Inimene teeb midagi enamasti selle nimel, et Inimene teeb midagi kuna reeglid ja rollid kasu saada näevad seda ette Inimesed planeerivad oma tegevust, tegevus Inimestel pole tavaliselt selget plaani, tegevus lähtub plaanist lähtub harjumustest Homo economicus tahab kasu saada Homo sociologicus Instrumentaalne (sihiratsionaalne) tegevus Normatiivne (väärtusratsionaalne) tegevus Ratsionaalse valiku teooria, mänguteooria Rolliteooria, etnometodoloogia Etnometodoloogia · Harold Garfinkel - igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite uurimine (etnometodoloogia eesmärk). Nn. tülinorimise eksperimendid tuleb rikkuda mingit reeglit ja vaadata, kuidas inimesed sellele reageerivad.
kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest · hinnaarbitraaz hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega · hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda · homo economicus majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires · hõivatu vt töötaja I · imikusurm -- kuni üheaastase elusalt sündinud lapse surm. · immigrant -- isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teisest haldusüksusest/riigist. Eesti teisest haldusüksusest saabunud isikut nimetatakse uues elukohas
kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest hinnaarbitraaž – hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega hinnavõtja – on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda homo economicus – majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires hõivatu – vt töötaja I imikusurm — kuni üheaastase elusalt sündinud lapse surm. immigrant — isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teisest haldusüksusest/riigist. Eesti teisest haldusüksusest saabunud isikut nimetatakse uues elukohas sisserändajaks (sisserännanuks).
Teemad nt: suhtlemise reeglid, sotsiaalsed võrgustikud, sotsiaalsed rollid. Kaks arusaama inimesest ja tegevusest Inimene teeb midagi enamasti selle nimel, et Inimene teeb midagi kuna reeglid ja rollid kasu saada näevad seda ette (ühiskond kirjutab reeglid ja Inimesed planeerivad oma tegevust, tegevus inimene täidab neid lihtsalt) lähtub plaanist Inimestel pole tavaliselt selget plaani, Homo economicus inimest kujutatakse ette tegevus lähtub harjumusest majandusliku tegutsejana. Homo Inimene sociologicus rõhutatakse tegutsejana on majanduslik agent. sotsiaalsust. Instrumentaalne (sihirahtsionaalne) tegevus Normatiivne (väärtusratsionaalne) tegevus tegevus on suunatud mingi isikliku eesmärgi tegevus on suunatud väärtuste, rollide
aktiivsusavaldustes (e majandustegevuses) ning seejuures kujunevates suhetes (e majandussuhetes). Majandusteadus (e ökonoomia kui majandusteadus kõige üldisemas mõttes), on ühiskonnateadus (sotsiaalteadus), mis uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi Piiratud e nappivad ressursid on üks majandusteaduse põhitõdedest, mis sätestab, et (majandus)ressursse ei ole kunagi ega kusagil piiramatus koguses vabalt saadaval. Homo (o)economicus on mudellik käsitlus majanduses tegutsevast inimesest, kes tunnetab majandusseaduste toimet, teeb neid arvestavalt alati arukaid, temale endale kasulikke järeldusi ja oskab omandatud teadmisi loovalt igapäevases tegevuses enda huvides ära kasutada, kes soovib oma vajadusi vaatamata ressursside piiratusele võimalikul paremini (täielikumalt) rahuldada. Puhas majandusteadus e majandusteadus kitsas tähenduses on
· Paremb võta noor ja vaene ku vana ja rikas. · Ei saa kõik kanad õrrele, ei ka kõik neiud mehele. · Ennemb aus vanatütrik ku viletsa mehe naine. · Kaks lindu ehitavad pesa, üks lõhub. · Hopen osta rikkast, naine võta vaesest perest. · Kes laialt otsib, see lahja leiab. · Naine jõuab põllega rohkem välja kanda kui mees koormaga Uusaeg XIVXVII Inimesel tekkis tahe edasi jõuda töös ja ametis majandusinimene ehk homo economicus. Tekkis kõnekäänd "enne töö, pärast lõbu". Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ning kasvatuses tõusis, senisest rohkem hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge laulatust ja pulmatseremooniat. Martin Luther nõudis vaimulike tsölibaadi kaotamist, soovitas abielluda. Johann Calvin väitis, et seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha, kuna on jumala poolt antud, ja peab seega olema abikaasadele naudinguks. Uusaja kasvatus ja suhtumine lastesse
puhastustuli. • Paremb võta noor ja vaene ku vana ja rikas. • Ei saa kõik kanad õrrele, ei ka kõik neiud mehele. • Ennemb aus vanatütrik ku viletsa mehe naine. • Kaks lindu ehitavad pesa, üks lõhub. • Hopen osta rikkast, naine võta vaesest perest. • Kes laialt otsib, see lahja leiab. • Naine jõuab põllega rohkem välja kanda kui mees koormaga Uusaeg XIV-XVII Inimesel tekkis tahe edasi jõuda töös ja ametis –majandusinimene ehk homo economicus. Tekkis kõnekäänd “enne töö, pärast lõbu”. Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ning kasvatuses tõusis, senisest rohkem hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge – laulatust ja pulmatseremooniat. Martin Luther nõudis vaimulike tsölibaadi kaotamist, soovitas abielluda. Johann Calvin väitis, et seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha, kuna on jumala poolt antud, ja peab seega olema abikaasadele naudinguks. Uusaja kasvatus ja suhtumine
Majandust ei saa uurida eraldi sektoritena. Majanduslikult käituvad inimesed alati ratsionaalselt. Üritavad võimalikult väheste ressursside eest saada võimalikult palju kasumit. Antropoloogia defineerib majandust kahel viisil: 1. Süstemaatiline nagu tootmine, levitamine ja materjali tarbimine ja mitte tarbimine ühiskonnas. 2. Nö näitlejakeskne nö näitlejad kasutavad oma oskusi, et saada maksimaalset kasulikkust. Antropoloogid arutlevad selle üle, kas homo economicus on eraisik või pigem majapidamine. See oleneb isiksusest ja ühiskonnast, maailmavaatest, olukorrast riigis. MAJANDUS SOTSIAALSE TÄIUSLIKKUSE OSANA Kapitalistlikus majanduskäsitluses on peamiseks vahendisk majandustegevusel raha. Mitmetes ühiskondades puudub kindel mõiste või väljend majanduse kohta. See on lihtsalt osake ühiskonnast. KINGITUSED TOTAALSE SOTSIAALSE FENOMENINA Mitmeid maailma majandussüsteeme on antropoloogiliselt kirjeldatud kui ,,kingituste majandusst"
annaabi.ee 
