Ecology and Environment I Word formation Noun Verb Adjective Eruption Protection Pollution - Penetration Contamination Emission - Depletion - Prediction Reduction Consumption Campaign/campaigner Disaster - Radiation Destruction - II Give the opposite ... Renewable resources Use Protect Admissibly Predicted III Fill in the correct word 1. The polar bear's .......................... is the icy waste...
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate
ÖKOLOOGIA Lektor Kadri Kask [email protected] Ruum 2B15 ÖKOLOOGIA LIFE - elu LIVING - elav ALIVE elus OIKOS eluruum LOGOS õpetus Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka ÖKOLOOGIA TEADUS Ökoloogia (ecology) on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel LIIK · Liik (SPECIES) sarnased organismid, kes võivad vabalt omavahel ristuda Autökoloogia (organismal ecology) e organismiökoloogia uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid POPULATSIOON · Populatsioon rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate
Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. • Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. • Autökoloogia (organismal ecology)– organismiökoloogia, liigi (seda esindavate
, , , , , , , , , ( : , ) : (Keskkonnaökoloogia) (environmental ecology) : , , : , , .. - - , , . - - () - - () () () () , (, , ) () Alv - . () ina , (toopilised) (troofilised) ( ) (generatiivsed) ? « » , . - , , , , , , . « » , ,
Urban Forestry Gene W.Grey Frederick J.Deneke Ants Nokkur Metsandus I Content Introduction Early history History Distribution Composition Popular species Benefits Planting trees Conclusion Introduction Ø An urban forest is a forest or a collection of trees that grow within a city, town or a suburb. Ø Urban forests plays an important role in ecology of human habitats in many ways: they filter air, water, sunlight, provide shelter to animals and recreational area for people. They moderate local climate and slowing wind. History of Urban Forestry Early History Ø Trees have been esthetically important to people since the earliest civilization. Ø Botanical gardens began to evolve during the Middle Ages. Ø The first recording of term ,,arborist". Ø
Ökosemiootika 9.09.2015 Teadusliku ökoloogia teke Ameerika ökoloog Frederic. E. Clements (1874-1945), Research Methods of Ecology (1905), Plant Succession (1916) Metoodika uuritava piirkonna taimestiku kirjeldamiseks (isendite kokkulugemine teatud piiratud alal ja selle põhjal järelduste tegemises laiema piirkonna kohta). Kooslused arenevad suksessioonidena (teatud kindlad arenguetapid) ja jõuavad kliimakskoosluseni (Eestis okaspuumetsad). Matemaatilise ökoloogia algus 1920ndatel. Ameerika statistik Alfred J. Lotka ja Itaalia matemaatik Vito Volterra
outdoors. Our teachers also plan different trips to nature preservs, national parks and to the woods. So I think it would be very useful to me to study in your greenest school on earth and I can share my experiences and knowledge with your school and students. I am applying to the Green School for several reasons. I am usually dealing with music, but I have taken part of chemistry workshops for a two years. My wish is to improve my English skills about green thinking and ecology. I also want to learn more about this holistic vision what you are practising on your students. I have never heard about this world view before, but it would be a good opportunity for me. Thank you for your time and consideration. I look forward to hearing from you. Yours Faithfully, (Your Name)
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid Ecology (from Greek: , "house"; -, "study of") is the scientificstudy of the relation of living organisms to each other and their surroundings.[1] Ecology includes the study of plant and animalpopulations, plant and animal communities and ecosystems. Ecologists study a range of living phenomena from the role of bacteria in nutrient recycling to the effects of tropical rain forest on the Earth's atmosphere. Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna- suhete uurimise ja kirjeldamisega.
Kasutatud kirjandus Dale, V.H., Joyce, L.A., McNulty, S., Neilson, R.P., Ayres, M.P., Flannigan, M.D., Hanson, P.J., Irland, L.C., Lugo, A.E., Peterson, C.J., Simberloff, D., Swanson, F.J., Stocks, B.J., Wotton, B.M. 2001. Climate Change and Forest Disturbances.- BioScience, 51(9), 723-734. Fraver, S., White, A.S., Seymour, R.S. 2009. Blackwell Publishing Ltd Natural disturbance in an old-growth landscapeof northern Maine, USA.- Journal of Ecology, 97, 289-298. Kulakowski, D., Veblen, T.T. 2002. Blackwell Science, Ltd Influences of fire history and topography on the pattern of a severe wind blowdown in a Colorado subalpine forest.- Journal of Ecology, 90, 806-819. Laas, E., Uri, V., Valgepea, M. 2011. Metsamajanduse alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 862 lk. Mitchell, S.J. 2012. Wind as a natural disturbance agent in forests: a synthesis.- Forestry, 00, 1-11. Nummi, P., Kuuluvainen, T. 2013
antud iseloomujoon või omadus, mida saab otseselt või kaudselt siduda antud looma käitumisökoloogiaga ning 20 korral kui seda ei saa siduda. Kõnealustele peategelastele oli omistatud kokku 31 erinevast omadust. 21 Summary Tartu Tamme Gümnaasium Triinu Kangur Supervisior: Merle Ööpik Estonia animals fairy tale (Kippar 1997) characters characteristics and their connection to animals ecology. Pille Kippari koostatud Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” tegelastele omistatud omaduste seosed loomade ökoloogiaga Research Paper 2017 Number of Pages 20 The paper falls into 3 chapters. The current research paper focuses on Estonian animal fairy tale characters. The aim of the paper is to identify Estonian fairy tale animal characters and their relation with the animal ecology.
(GMO), soodustatakse elustiku mitmekesisust ja pööratakse suurt tähelepanu tootmise keskkonnasõbralikkusele. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Altieri, M. A. (1999). The ecological role of biodiversity in agroecosystems. – Agriculture, Ecosystems & Environment. Vol. 74, No. 1–3, pp. 19–31. 2. Benton, T.G., Vickery, J.A., Wilson, J.D. 2003. Farmland biodiversity: is habitat heterogeneity the key? Trends in Ecology & Evolution 18:182-188 3. Brussaard, L., de Ruiter, P. C., Brown, G. G. (2007). Soil biodiversity for agricultural sustainability. – Agriculture, Ecosystems & Environment. Vol 121, No. 3, pp. 233–244. 4. David W. Crowder Randa Jabbour. Biological Control. Relationships between biodiversity and biological control in agroecosystems: Current status and future challenges 75 köide, august 2014, lk 8-17. 5. Geiger, F. Bengtsson, J. Berendse, F., Weisser, W.W., Emmerson, M., Morales, M
- Mobiiltelefonide mugavamaks tegemine ja lisavõimaluste loomine (andmevahetus teleka,arvuti või printeriga microSD kaudu) · Automotive Systems Company Navigatsioonisüsteemid,ECU,akud,mootorid,kompressorid · Panasonic Healthcare Co., Ltd. Haiglasüsteemid, Medical Imaging (röntgen ja sondid vist?) · Home Appliances Company kodutarbed (pesumasinad,mikrolaineahjud jne) · Lighting Company Valgustustehnika · Panasonic Ecology Systems Co., Ltd. Ventilatsioon, õhuniisutajad, õhupuhastajad · Panasonic Electric Works Co., Ltd. Automaatikakontrollerid, elektrimaterjalid, kaabeldus · PanaHome Corporation · Semiconductor Company pooljuhid, fotosilmad · Energy Company patareid, akulaadijad · Panasonic Electronic Devices Co., Ltd. PCB'd, kondensaatorid, kõlarid, elektromehhaanilised komponendid · SANYO Electric Co., Ltd.
development, and management of sustainable agricultural systems. Agroecological economics, a subsection of agricultural economics, evaluates the ecological consequences of agricultural methods on the economic scale. Agroecological economics considers green engineering is the best way to produce products. Agroecological Economics analyzes the current topics that must be addressed in order to provide sustainable agricultural systems. It explains the economics of land-use ecology with emphasis on changing over from a conventional model of agriculture to environmentally- and ecologically-friendly models and the financial incentives that are important to these practices. · Analyses agricultural solutions with economic testing · Offers applications of ecologically-sound-land-use practises in productions and manu- facturing · Ect. Bioeconomic modeling Computer models find really practical use in agriculture. The most common applications
Tänan tähelepanu eest! 9 Kasutatud materjalid Nowak, M. A. (2006). Five Rules for the Evolution of Cooperation ‒ Science. 8. December 2006: Vol. 31 no. 5805 pp. 1560-1563 DOI: 10.1126/science.1133755 [WWW] http://www.sciencemag.org/content/314/5805/1560.full Nöe, R., Hammerstein, P. (1994). Biological Markets: Supply and Demand Determine the Effect of Partner Choice in Cooperation, Mutualism and Mating ‒ Behavioral Ecology and Sociobiology, Vol. 35, No. 1 (1994), pp. 1-11 [WWW] http://www.jstor.org/stable/4600969 Vikipeedia kaastöölised, "Co-operation (evolution)," Wikipedia, The Free Encyclopedia, [WWW] https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Co- operation_(evolution)&oldid=682422323 (24.11.2015). Vikipeedia kaastöölised, "Gene-centered view of evolution," Wikipedia, The Free Encyclopedia, [WWW] https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Gene- centered_view_of_evolution&oldid=683085096 (28.11.2015).
countries, such as in Sub Saharan Africa and Southern Asia, will experience a degradation of their quality and length of life as they face increasing difficulties to supply water, food, energy and housing to their growing populations, which will have major repercussions for public health, security measures and economic growth. Increased Global Warming and Climate Change • According to the Center for Biological Diversity, "The largest single threat to the ecology and biodiversity of the planet in the decades to come will be global climate disruption due to the buildup of human-generated greenhouse gases in the atmosphere. • People around the world are beginning to address the problem by reducing their carbon footprint through less consumption and better technology. • But unsustainable human population growth can overwhelm those efforts, leading us to conclude that we not only need smaller footprints, but fewer feet.
, Petschel-Held, G. 2007. Urban Sprawl in Europe, Landscapes, Land-Use Change and Policy. Gerundo, R., Grimaldi, M. 2011. The measure of land consumption caused by urban planning.- Procedia Engineering, 21, 1152-1160. La Greca, P., La Rosa, D., Martinico, F., Privitera, F. 2011. Agricultural and green infrastructures: The role of non-urbanised areas for eco-sustainable planning in a metropolitan region.- Environmental Pollution, 159, 2193-2202. Lu, J., Guldmann, J-M. 2012. Landscape ecology, land-use structure, and population density: Case study of the Columbus Metropolitan Area. - Landscape and Urban Planning, 105, 74-85. Salvati, L., Munafo, M., Morelli, V.G., Sabbi, A. 2012. Low-density settlements and land use changes in a Mediterranean urban region. -Landscape and Urban Planning, 105, 43-52.
latitudes in Europe and Asia, as far south as north Africa and the Mediterrranean ● Also founded in Iceland Distribution of tundra swan ● Difficult to differentiate ● Breeds in the Arctic, subarctic tundra ● Inhabit – shallow pools, lakes and rivers ● Migratory birds ● The breeding range extends across the coastal lowlands of Siberia to the Pacific ● Start to arrive around mid-May, leave for winter the end of September Ecology of tundra swans ● In summer – aquatic vegetation – mannagrass, pondweeds, marine eelgrass ● Also eat some grass on dry land, leftover grains and oteher crops ● Breeding season – tend to be territorial and agressive ● Few natural predators – brown bears, foxes Reproduction ● Mate in the late springs ● Pair monogamously until one partner dies ● Nesting season starts at the end of the May
Carl TROLL kasutas 1939 esimesena väljendit MAASTIKUÖKOLOOGIA. Ühendab "horisontaalse vertikaalsega" ehk maakasutusemustrid ökoloogiliste protsessidega. 1950-1960 rakendusuuringutes • 1983 – moodustati Rahvusvaheline maastikuökoloogia Assotsiatsioon (IALE) • IALE bülletään • 1986 – ilmus esimene õpik maastikuökoloogias • Hakkasid toimuma maastikuökoloogia regionaalsed ja maailma kongressid. • 1988 – alustas ilmumist ajakiri “Landscape Ecology” • 1997 – Eesti IALE moodustamine • 2001 – IALE Euroopa Kongress Stockholmis ja Tartus • 2011 IALE 6 maailma kongress Pekingis • 2015 IALE 7 maailma kongress, Portlandis, USA 3 Maastiku ökoloogia tähtsamad ajakirjad. Ajakirjad: Landscape Ecology, Landscape and Urban Planning, Ecology, Ecological Applications, Journal of Applied Ecology, Journal of Environmental Quality
But when they don’t have chance to be wrong, how they’re going to develope their creativity. I mean, when they’re in a trouble, but they’re willing to do anything, that could save them from punishment, then they can come up with many creative ways to make the situation better. So now I have to agree with Ken again, we don’t grow into creativity, we grow out of it. Also only hope for better future is to adopt a new conception of human ecology. We should re-think the ways we are living now, most important the ways we are teaching kids to handle the future. Because like Jonas Salk quoted: „If all the insects were to dissapear from the earth, within 50 years all life on Earth would end. If all human beings disappeared from the Earth, within 50 years all forms of life would flourish.“ Ken Robinson made this speech in 2006. Right now it’s 2015. In nine years the world
These small lemurs can live in primary forests, established secondary forests as well as the gallery forest of the southern spiny desert. Typically solitary foragers, the dwarf lemurs have a diverse diet consisting mostly of fruit and flower nectar. While they are thought to be less carnivorous than mouse lemurs, they too eat insects and small vertebrates. Dwarf lemurs may be responsible for pollinating some species of baobab trees. In addition, they play an important role in the ecology of the tropical forest by aiding in the dispersal of small seeds. As a part of their normal scent marking routine, dwarf lemurs often smear feces onto branches as they walk along well-traveled arboreal pathways through the forest, thereby providing a perfect microclimate for the germination of parasitic plants common in the forest.
(MacDonald, Barrett, 1993) Kompimismeel on väga hästi arenenud sabal, jalgadel ja ning kärsa otsal on vastavate retseptoritega varustatud püstuvad kompekarvakesed. Ninas paiknevad Eimeri elundid tajuvad puudutusi ning niiskuse ja temperatuuri muutusi ning on väga tundlikud ja kergesti kahjustatavad. Nägemine kehv, kuuline keskpärane, ehkki väliskõrva ei ole. (MacDonald, Barrett, 1993) Tüvepikkus 11-16 cm, kaal 60-130 g. Hambavalem 3143, hammaste arv 44. (Kirk, 1990). 2) Ecology Elupaik. Arvukas lehtmetsades, põldudel, looduslikel heinamaadel ja karjamaadel. Väldib kivist, liivast ning liigniisket pinnast, sest ei suuda seal korraliku urusüsteemi rajada, samuti väldib happelisi muldi (pH alla 4,4), kus puuduvad mutile toiduks sobivad vihmaussid. (MacDonald, Barrett, 1993) Kõige rohkem meeldib talle lehtmetsa huumusrikas muld või muruga kaetud pinnas (kaasaarvatud aiamuru või golfiväljak). (Hageström, 2010)
Seda hinnatakse sageli rahas, mida inimesed on valmis maksma, et üks või teine liik välja ei sureks või ökosüsteemide terviklikkus ja ökosüsteemsed hüved ning teenused säiliksid. Tarbimisväärtus (consumptive use value) – Väärtus, mis on (loodus)objektil tarvitava kaubana. Ökoturism (ecotourism) – Vastutustundlik reisimine, loodusobjektide külastamiseks, mis toetab loodusharidust, loodus- ja kultuuripärandi säilitamist ning kohalike elanike heaolu. Süvaökoloogia (deep ecology) – Norra filosoofilt Arne Naessilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab kõigi olevuste võrdsust ja biotsentristlikku vaadet looduskaitseprobleemidele. Süvaökoloogia kohaselt peaks iga inimene pidevalt arendama oma loodusetunnetust ja – mõistmist, et kujundada välja isiklik sügav, läbitunnetatud ja mõtestatud suhe loodusesse ja keskkonnaprobleemidesse ning astuda sellele kogemusele tuginedes reaalseid samme olukorra parandamiseks.
Paulomäki, S. Ranft, M. Pyhälä, R. Pesch, W. Schröder, 2010. Towards an ecologically coherent network of well-managed Marine Protected Areas - Implementation report on the status and ecological coherence of HELCOM BSPA network, 6-143 26 Bonsdorff, 2005 E. Bonsdorff, 2005. Zoobenthic diversity-gradients in the Baltic Sea: Continuous post-glacial succession in a stressed ecosystem. Journal of Experimental Marine Biology and Ecology, 330, 383391 Cowen & Sponaugle, 2009 R. K. Cowen, Su Sponaugle, 2009. Larval Dispersal and Marine Population Connectivity. The Annual Review of Marine Science, 443-460 Diaz & Duarte, 2008 E. Diaz, C. M. Duarte, 2008. Management of Natura 2000 habitats * Posidonia beds (Posidonion oceanicae) 1120, Directive 92/43/EEC on the conservation of natural habitats and of wild life fauna and flora. European commission, EEA, 2012 Protected areas in Europe - an overview
fondide arvel. Vajalik on info säilimine jääkreostuskollete kohta ja nende mõjutsoonis elavate inimeste tervise kaitse ohtlike ainete mõju eest. Lahendada tuleb ka üksiktarbijate varustamine tervisele ohutu joogiveega. (Mati Salu; Madis Metsur) 9 Kasutatud kirjandus ,,Keskkonnakaitse kaitsejõududes" , 2002 , Konts P., Lepik I., Moora H., Pallo T., Peterson K., Rekker A., Tõnisson K., Viss V http://eu-youth.net/projects/ee/ecology/artiklid/pinnas1.htm Timo Uustal, 2002-2003 ,,Pinnas ja jääkreostus" http://www.maves.ee/Tasub_teada/jaakreostus.htm Mati Salu; Madis Metsur ,,Jääkreostus" http://www.ragnsells.ee/index.php?article_id=85&page=30&action=article& Kaire Korpe, 2003 ,,Jääkreostuskollete likvideerimine nõuab rohkem riigi tähelepanu" 10
Põletamisel paiskuvad atmosfääri saasteained: tahked osakesed, CO, NOx, SO2, Pb jt. raskemetallid, lenduvad orgaanilised ühendid. Viimaste reageerides NO-ga moodustub "maalähedane" O3, mis on koos suduga suureks probleemiks suurlinnades. Soojussaaste. Happevihmade teke Alternatiivsed energiaallikad Hüdroenergia Tõusu-mõõna energia Päikeseenergia Geotermaalenergia Tuuleenergia Bioenergia Vesinikuenergia Kirjandus: Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C.R. 2003. Ecology. Blackwell Science Ltd. Eerme, K. 2008. Keskkonnaõpetus. http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/kalju_eerme/Keskkonna opetus_2008.pdf Eerme, K. Globaalsed muutused atmosfääris. http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm Kärner, O. Millest räägivad õhutemperatuuri aegread? http://www.aai.ee/~olavi/un.pdf Lang, K.R. 2001. The Cambridge Encyclopedia of the Sun. Cambridge University Press. Kirjandus: Odum, E. Fundamentals of Ecology.
022 Al-Hawija, B. N., Partzsch, M., & Hensen, I. (2012). Effects of temperature, salinity and cold stratification on seed germination in halophytes. Nordic Journal of Botany, 30(5), 627634. http://doi.org/10.1111/j.1756-1051.2012.01314.x Anto, S., & Denisow, B. (2014). Nectar production and carbohydrate composition across floral sexual phases: contrasting patterns in two protandrous Aconitum species (Delphinieae, Ranunculaceae). Flora - Morphology, Distribution, Functional Ecology of Plants, 209(9), 464470. http://doi.org/10.1016/j.flora.2014.07.001 Anto, S., Denisow, B., & Milaniuk, K. (2014). Flowering, pollen production and insect visitation in two Aconitum species (Ranunculaceae). Acta Agrobotanica, 67(2), 312. http://doi.org/10.5586/aa.2014.020 Anto, S., & Kamiska, M. (2015). Comparative floral spur anatomy and nectar secretion in four representatives of Ranunculaceae. Protoplasma, 252(6), 15871601. http://doi.org/10
destruction of their habitat by logging, road construction and conversion for human use. Although banned by the Indonesian government since 1990, trading in the feathers of the birds of paradise is still ongoing./5/ Vital waterways for people and wildlife Home to crocodiles, freshwater sharks, barramundi and hundreds of other fish species, the rivers of New Guinea rival terrestrial ecosystems in terms of complexity and diversity. They are also integral parts of forest ecology. River systems form extensive floodplains at lower altitudes, arising from networks of progressively smaller rivers and streams originating in the highlands. /2/ 10 References 1. http://www.iexplore.com/dmap/Papua+New+Guinea/Overview 2. http://www.panda.org/what_we_do/where_we_work/new_guinea_forests/ 3. http://news.nationalgeographic.com/news/2009/03/photogalleries/papua-new- guinea-missions/photo2.html 4. http://en
Fookus väliskeskkonnale: Majandus, konkurents, turg Fookus sisekeskkonnale: ressursid ja võimalused Fookus tulevikku: otsused, plaanid, muutused Strateegilise juhtimise baasteooriad: Ratsionaalse otsustamise vaade (nt Ansoff, LCAG mudel) Majandusteaduslik vaade (nt Property rights, Principal-agent, Mänguteooria, tööstusökonoomika) Ressursid ja teadmised (nt resource vased view, knowledge-based view) Organisatsiooni ökoloogia (nt Organization ecology) Evolutsiooniline ja tõlgendav vaade (nt strategy as practice) Strateegilise juhtimise tsükkel: Keskkonna kategooriad: Strateegiad moodustavad üldise kava selle kohta, kuidas äriühing täidab oma missiooni ja saavutab seatud eesmärgid, ning sisaldab nelja strateegia tasandit: Operatiivstrateegiad ehk funktsionaalsed organisatsiooni funktsionaalsete valdkondade eesmärgistatud plaanid, sisaldavad nt:
kahekihiline leht ja sellest kerake, mis kasvab, kui rasvhappeid juurde lisada. Kerake jaguneb Fosfolipiid mehhaanilise jõu (nt loksutamise) toimel. Mikrobioloogia I 2017 https:// Ürgrakkude teket ja nende võimalikku elutegevust ja evolutsiooni om uurinud geneetik, Nobeli preemia laureaat Jack Szostak Harvardi ülikoolist. Sai Nobeli aastal 2009 kromosoomide telomeeride uurimise eest). https:// www.ibiology.org/ibioseminars/evolution-ecology/jack-szostak-part-1 .html Szostaki töödes on näidatud, et ürgraku membraan võis koosneda mitte fosfolipiididest, vaid rasvhapetest. Selline membraan on läbilaskvam kui fosfolipiidne membraan. Rasvhapetest moodustuvad põiekesed (‘ürgrakud’) on stabiilsed pH ∼7 to 9 juures ja taluvad ka 100-kraadilist temperatuuri. Mikrobioloogia I 2017 Ürgraku membraan võis moodustuda ka pindaktiivsetest peptiididest või peptiididest + rasvhapetest
With the discovery of CFCs knowledge increased; but like the circumference of an expanding circle, ignorance grew as well. A second myth is that with enough knowledge and technology we can manage planet Earth.. "Managing the planet" has a nice a ring to it. It appeals to our fascination with digital readouts, computers, buttons and dials. But the complexity of Earth and its life systems can never be safely managed. The ecology of the top inch of topsoil is still largely unknown, as is its relationship to the larger systems of the biosphere. What might be managed is us: human desires, economies, politics, and communities. But our attention is caught by those things that avoid the hard choices implied by politics, morality, ethics, and common sense. It makes far better sense to reshape ourselves to fit a finite planet than to attempt to reshape the planet to fit our infinite wants.
juhendamisel kui ka välitööde praktiliste ja teoreetiliste küsimuste lahendamisel. Samuti tänan Elle Roosalustet heade nõuannete ja soovituste eest töö osas. Tänan ka Riikliku Looduskaitsekeskuse töötajaid Gunnar Seini ning Meelis Suurkkaske igakülgse abi eest. 46 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Abrams, P.A. 1995. Monotonic or unimodal diversity productivity gradients: What does competition theory predict? Ecology 76: 2019-2027. 2. Allilender, K., 1997. Soomaa Rahvuspark. Viljandimaa loodus. Viljandi, 4-7. 3. Allilender, K., 2000. Lamminiitude majandamine. Soomaa Rahvuspargi kaitsekorralduskava 2000 2010. Viljandi. 41 lk. 4. Barot, S. 2004. Mechanisms promoting plant coexistence: can all the proposed processes be reconciled? Oikos 106: 185-192 5. Benstead, P., Jose P., Joyce, C., Wade, M., 1999. European Wet Grasslands. Guidelines for management and restoration
into one or two traps called "hearts" and into the "pocket." Watermen gather the pocket net to haul in their catch. Drawing is from Ecology and Management of Marine Fisheries by George A. Rounsefell. The Pennsylvania is one of Sterling's most efficient fish catching styles. The aluminum frame develops a rigid net body that maximizes maze capacity in moving waters. The net has a vertical funnel slit leading into the first heart. The net is designed to direct the fish into the second heart
Kasutatud kirjandus · Kukk, T, Kull, K. 1997. Puisniidud. Estonia Maritima 2. · Kukk, T. 2004. Eesti taimede kukeaabits. Varrak, Tallinn · Luhamaa, H., Iikonen, I., Kukk, T. 2001. Läänemaa pärandkooslused. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu-Turku · Pärtel, M., Mändla, R. and Zobel, M. 1999. Landscape history of a calcareous grassland in Hanila, western Estonia, during the last three hundred years. Landscape Ecology · Sammul, M., Kull, K. and Tamm, A. 2003. Clonal growth in a species-rich grassland: results of a 20-year fertilization experiment. Folia Geobot. · Talvi, T. 2001. Pool-looduslikud kooslused: puisniidud, rannaniidud, loopealsed, lamminiidud, puiskarjamaad, aruniidud. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus Internetileheküljed 1. Artikkel. Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule? http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=755 2
176.Dissemination of data andmete levitamine 177.Distinctive- eristatav 178.Distinguished silmapaistev 179.Disturb häirima 180.Dormant seisev 181.Drain kuivenduskraav 182.Drainage drenaaz 183.Dramatic piece of sculpture- skulptuuri dramaatiline osa 184.Drought-resistant- põua kindel 185.Durable- vastupidav 186.Dwelling- elamu E 187.Eccentric- iseäralik, veider, boheemne, eksentriline 188.Echo- järelkaja 189.ecology- ökoloogia 190.Efforts underway vaeva nägemine 191.Elaborate viimistletud, keerukas 192.Elevation- külgvaade 193.Embellish- kaunistama 194.Emphasized- rõhutatud 195.Enclosure piiratud ala, aed, tarastus 196.Endangering seada ohtu 197.Enhance- paremaks muutma 198.Ensure tagama 199.Environmental constraints keskkonnaalased piirangud 200.Establishment - rajamine, paigaldus 201.Evaporated back tagasi aurustunud 202
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
& Leal Lara, H. Breeding of Pleurotus and Lentinula hybrids by pairing of neohaplonts for commercial cultivation. In: IMC7 Book of Abstracts. Oslo. 264. Saville, B.J., Kohli, Y. & Anderson, J.B. 1998. mtDNA recombination in a natural population. Proceedings of the National Academy of Sciences, USA 95: 1331-1335. Schardl, C.L. & Craven, K.D. 2003. Interspecific hybridization in plant-associated fungi and oomycetes: a review. Molecular Ecology 12: 2861–2873.lishing Zolan, M.E. 1995. Chromosome-length polymorphism in fungi. Microbiological Reviews, 49: 686–698. Tamm, H. 2004. Seeneperekonna Peziza (Pezizales, Ascomycota) gruppide P. varia ja P. violacea ning lähedaste liikide fülogeneetiline analüüs rDNA ITS regiooni alusel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Käsikiri. Tamm, H., Kullman, B. & Kullman, K. 2005. Fungal Genome Size Database. In:
Tõlge©Maarika Pukk 2002 Urie Bronfenbrenner (2002) Developmental Ecology Through Space end Time: A Future Perspective. Teosest.EXAMINING LIVES IN CONTEXT Perspectives on the Ecology of Human Development. American Psychological Association. Washington, DC. lk 619-647 Arenguökoloogia läbi ruumi ja aja tulevikuperspektiivi. Urie Bronfenbrenner. Koostööd sellele köitele on pigem aruanne käimasolevast uurimusest kui tagasivaatavad ülevaated tehtust. Lastes ennast oma kolleegidest juhtida, olen ma selles peatükis hiljutise teoreetilise ja empiirilise töö kokkuvõtliku kordamise kergema ja ohutuma tee asemel valminud riskantsema
Kõikide elu(loodus-)avalduste üheolulisusele ja võrdsusele. SÖ olulisemaks taotluseks on panna inimesed mõtlema, mille tulemusena iga inimene kujundab ise oma ökosoofia e ökoloogilise harmoonia v võrdsuse filosoofia. SÖ eelkäijateks on Henry David Thoreau teosega ,,Walden ehk elu metsas" ja Aldo Leopold teosega ,,maaeetika", kuid SÖ rajajaks peetakse Norra filosoofi Arne Dekke Eide Naessi. Tema teosega ,,The Shallow and the Deep long Ecology Movements". Naess eristab kaht ökoloogilist seisukohta e paradigmat inimkeskne e pealiskaudne, mille esindajad seavad kesksele kohale indiviidi ehk nad toetavad antropotsentristlikku lähenemist ümbritsevale maailmale. SÖ seab kõik olendid võrdsele positsioonile lähtudes ökotsentrismist. SÜVAÖKOLOOGIA INIMESEKESKNE ÖKOLOOGIA
Flora and fauna All terrestrial life in Finland was completely wiped out during the last ice age that ended some 10,000 years ago, following the retreat of the glaciers and the appearance of vegetation. Today, there are over 1,200 species of vascular plant, 800 bryophytes and 1,000 lichen species in Finland, with flora being richest in the southern parts of the country. Plant life, like most of the Finnish ecology, is well adapted to tolerate the contrasting seasons and extreme weather. Many plant species, such as the Scots Pine, spruce, birch spread throughout Finland from Norway and only reached the western coast less than three millennia ago. Oak and maple grows in nature only in the southern part of Finland. The Archipelago Sea, between the Gulf of Bothnia and the Gulf of Finland, is the largest archipelago in the world by number of islands; estimates vary between 20,000 and 50,000.
- kohalikele kasulik - keskkonnateadlikkust kasvatav - turismigrupid on väikesed - põhineb kohalikele elanikele kuuluvale ettevõtlusele - toodab turistide rahulolu Loe Eesti Ökoturismi Ühenduse koduleheküljelt - Mida tähendab olla ökoturist? http://www.ecotourism.ee/index.php?lk=tekst&id=97 Ökoturismi termini eesliidet öko- võib vaadelda majanduslikult poolelt ökonoomia (economic development, economics), ja ka looduse poolelt ökoloogia (ecology). Näiteks on Keenia peamine välisvaluuta allikas safariturism. Turism rahvusparkides on üks võimalus panna kaitstud ja majanduslikust tootmisest väljalülitatud ala tulu tootma. Ühe arvutuse kohaselt toodab iga Amboselli rahvuspargi lõvi aastas umbes 17 000 eurot. Võit hektari kohta aastas on peaaegu 50 korda suurem kui võimalikud põllumajandustulud sellelt alalt oleksid andnud. Paljudes
eelnevad Proterosoikum ehk Agueoon ning Arhaikum ehk Ürgeoon. Eoonide piires jagatakse skaala Aegkondadeks ja need omakorda Ajastuteks ning Ajastute piires Ajastikeks. Kuna praegu on teada ligi 4 miljardi aasta vanuseid kivimeid, pakutakse Maa vanuseks mitte vähem kui 4,5 miljardit aastat. Kõige sagedamini 4,57 miljardit a. Kirjandus: Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. 1987. Geoloogia alused. Tallinn. Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C.R. 2003. Ecology. Blackwell Science Ltd. Cunningham, W.P., Saigo, B.W. 1997. Environmental Science. A Global Concern. Wm. Brown Publishers. Eerme, K. 1997. Sissejuhatus geofüüsikasse. http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/kalju_eerme/SISGE _20-10-2008.pdf Geoloogiline ajaskaala 2004. http://www.gi.ee/ESK/materjalid/geoloogiline_ajaskaala_200 4.pdf Kirjandus: Litosfäär. http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/poobus/asj3030_6.pdf Martin, J. 1979
Journal of Sustainable Tourism. Vol. 1, No. 1, pp. 1-5. Butler, R.W. (1999) Sustainable tourism: a state-of-the-art review. Tourism Geographies. Vol.1, No.1, pp. 7-25 CIA World Factbook (2013) Belize https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/bh.html - accessed 15/03/2013 Coral Reefs (2012) Adaptive management http://www.reefresilience.org/Toolkit_Coral/C6d2_AdaptiveMgmt.html - accessed 14/03/2013 David, L. (2011) Tourism ecology: towards the responsible, sustainable tourism future. Worldwide Hospitality and Tourism Themes. Vol. 3, No. 3, pp. 210 216. Doing Business in Belize (2012) Commercial Guide for U.S. Companies. http://photos.state.gov/libraries/belize/231771/PDFs/2012%20Doing%20Business%20in %20BELIZE%20Country%20Commecial%20Guide.pdf 19/03/2013 Edgell, D. L. (2006) Managing Sustainable Tourism A Legacy for the Future. The Haworth Press Inc. USA. Faulkner, B., Fredline, L., Jago, L
strateegilise juhtimise arengu etapid finantsplaneerimine, prognoosimine, väliskeskkonnale orienteeritud starteegiline planeerimine, strateegiline juhtimine Strateegilise juhtimise baasteooriad *Ratsionaalse otsustamise vaade (nt Ansoff, LCAG mudel) * Majandusteaduslik vaade (nt Property rights, Principal-Agent, Mänguteooria, Tööstusökonoomika) • Ressursid ja teadmised (nt RBV, Knowledge-Based View) • Organisatsiooni ökoloogia (nt Organization Ecology) • Evolutsiooniline ja tõlgendav vaade (nt „strategy as practice“) Strateegilise juhtimise mudel Strateegilise juhtimise põhielemendid: • Keskkonna seire • Strateegia sõnastamine • Strateegia elluviimine • Hindamine ja kontroll • Tagasiside / õppimine KESKKONNA KATEGOORIAD Sisekeskkond (strktuur, kultuur, ressurssid), task environment (industry) – societal environment, väliskeskkond STRATEEGIA ELEMENDID Kes me oleme ja mida väärtustame? (eksistents) – mission
77 Inimese ja looduskeskkonna suhteid käsitlev filosoofia "preservatsionism" a rõhutab vastustustundlikku käitumist keskkonna ees, mis peaks säilitama ressursse ja tulevastele põlvedele b rõhutab muuhulgas looduse vaimset ja kultuurilist väärtust inimese jaoks c vaatleb inimest kui terviklikku ökosüsteemi loomulikku osa 78 Keskkonnaprobleemide tekke põhjust seletamiseks eksisteeriv teooria "sügav ökoloogia deep ecology" a näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises b väidab, et kuna keskkonna objektidel puudub tihti konkreetne omanik, pole keegi huvitatud nende pikaajalisest säilitamisest, vaid ainult lühiajalisest ekspluateerimisest c seletab keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ajalooliste kultuuritraditsioonisega ja erinevates riikides ajaloo jooksul kujunenud mõttemallidega
77 Inimese ja looduskeskkonna suhteid käsitlev filosoofia “preservatsionism” a rõhutab vastustustundlikku käitumist keskkonna ees, mis peaks säilitama ressursse ja tulevastele põlvedele b rõhutab muuhulgas looduse vaimset ja kultuurilist väärtust inimese jaoks c vaatleb inimest kui terviklikku ökosüsteemi loomulikku osa 78 Keskkonnaprobleemide tekke põhjust seletamiseks eksisteeriv teooria “sügav ökoloogia – deep ecology” a näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises b väidab, et kuna keskkonna objektidel puudub tihti konkreetne omanik, pole keegi huvitatud nende pikaajalisest säilitamisest, vaid ainult lühiajalisest ekspluateerimisest c seletab keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ajalooliste kultuuritraditsioonisega ja erinevates riikides ajaloo jooksul kujunenud mõttemallidega
tundlikkus). Kuna inimkonna senises ajaloos on võimupositsioonidel olnud valdavalt mehed, on mehelik mõtteviis domineerinud ka keskkonnaküsimustes. Ökofeminismi erinevad suunad näevad erinevalt meeste ja naiste mõtteviiside erinevuste põhjusi. Esimene suund seletab erinevusi meeste ja naiste loomupäraste bioloogiliste erinevustega. Teine suund seletab naiste ja meeste erinevusi erineva kasvatusega. Sügav ökoloogia (deep ecology) näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises, mistõttu inimesed ei tunneta end enam looduse osana ja loodusest sõltuvana. Sotsiaalne ökoloogia (social ecology) näeb keskkonnaprobleemide põhjusena majanduslikku oligarhiat ja demokraatia nõrkust. Seni on olnud liiga suur mõju üksikutel huvigruppidel, nagu näiteks töösturid. Lahendust nähakse inimeste suuremas osaluses, kaasatuses ühiskonnaellu ja poliitikasse.
Tuleks jagada juba lääne riikides kautusel olevaid teadmisi ja lahendusi metsamajandamise kohta, et tagada jätkusuutlik loodus kui ka majanduskeskkond. Kalimantani saare päästmine ei nõua väga ulmelisi lahendusi, küll see nõuab tahtmist seda päästa. 7.Kasutatud allikad 1. Rautner, M., Hardiono, M., Alfred, R. J. (2005) Boreo: Treasure Island at Risk. Frankfurt am Main, Germany: WWF Germany 2. MacKinnon K., Hatta G., Halim H., Mangalik A. (1997) The Ecology of Kalimantan. United Kingdom: Oxford University Press 3. Pio D. (2005) Borneo's Lost World: Newly Discovered Species on Borneo. Jakarta, Indonesia: WWF-Indonesia 4. Helders, S. (2008) Makaysia: largest cities and towns and statistics of their population. World Gazetteer. 5. Helders, S. (2008) Indonesia: largest cities and towns and statistics of their population. World Gazetteer. 6. Hardjono, J. (1989) The Indonesian transmigration program in historical perspective.
Garcia-Vallve, S., Romeu, A. & Palau, J. 2000. Horizontal gene transfer of glycosyl hydrolases of the rumen fungi. Molecular Biology and Evolution 17: 352-361. Carbone, I., Anderson, J.B. & Kohn, L.M. 1995. A group I intron in the mitochondrial small subunit rRNA gene of Sclerotinia sclerotiorum. Current Genetics 27: 166-176. Carbone, I. & Kohn L.M. 2001. A microbial population-species interface: nested cladistic and coalescent inference with multilocus data. Molecular Ecology 10: 947. Couch, B. C. & Kohn, L. M. 2000. Clonal spread of Sclerotium cepivorum in onion production with evidence of past recombination events. Phytopathology 90: 514-521. Gomis-Ruth, F. X., Moncalian, G., Perez-Luque, R., Gonzalez, A., Cabezon, E., de la Cruz, F. & Coll, M. 2001. The bacterial conjugation protein TrwB resembles ring helicases and F1- ATPase. Nature 409: 637-641. Hawksworth, D. L., Kirk, P.M., Sutton, B.C. & Pegler, D.N. 1995. Ainsworth & Bisby’s Dictionary of the Fungi
annaabi.ee 
