Erisus ja ühtsus religioonis
Religioossetes
liikumistes (isegi judeo-kristlikust traditsioonist lähtuvais) asub jumalus
inimeses eneses,seega inimene on ja jääb alati jumalikuks . Eerinevusi
on arusaamisest inimväimetest ja loodusjõudusest. Kristlane tunnistab
Jumala ees oma inimlikku piiratust, uususuline ja uusteaduslane kinnitab
aga enda jumalikku kõigeväelisust. Kristluse olemuseks on usaldus,
mittekristlike religioonide essents (olemus) on maagilise, mütoloogilise ja
tarkuse mikstuur ebausaldusest, ebaaususest, kadedusest ühesõnaga
usalduse vastandist.
Paganluse ja maausu erinevus seisneb maailmakäsitluses. Maausk on
seotud oma piirkonna kommete ja tavade järgimisega, aga paganlus on
lihtsalt oma elu elamine nii nagu ta on. Maausk on väga sügavalt läbi
põimunud tavadest ja kommetest mida järgitakse. Maausulised ei loo
uusi traditsioone ega laena neid teistelt rahvastelt. Ainuüksi eesti aladel
on viimase 10000 aasta jooksul leitud usulisi mõjutusi peaaegu üle