Teaduslik revolutsioon
tänini.
Esimene Einsteini aju anatoomiat käsitlev uuring nägi ilmavalgust 1999. aastal, seda juhtis Kanada
McMasteri ülikooli neurobioloog Sandra Witelson. Harvey fotodest lähtudes leidis ta, et Einsteini aju
kiirusagarad, mis vastutavad matemaatiliste võimete, nägemise ja ruumiliste võimete eest, olid 15
protsenti laiemad, kui tavalise keskmise inimese kiirusagarad.
Samuti leidis töörühm toona Einsteini aju kiirupiirkonnas teisigi ebatavalisusi, kuigi mitmed neist leidudest
sattusid teiste teadlaste kriitika alla. Kuid Einsteini aju kaal ei klappinud kuidagi kokku tema
geniaalsusega 1230 grammi on tänapäeva inimese puhul keskmisest oluliselt vähem.
Nüüd on Florida ülikooli antropoloog Dean Falk samade fotode põhjal võrrelnud Einsteini ajust tehtud
ülesvõtteid 25 varasema surnute ajudest tehtud fotode ja mõõtmistulemustega ning väidab, et leidis
Einsteini ajul mitmeid senikirjeldamata omadusi.
annaabi.ee 
