Keemia ja teaduslik meetod
laine kui ka osake. Seega võime kiirguse levimist vaadelda ka kui footonite (osakeste
levimist.
Footonit iseloomustab tema energia:
E = h = m c2,
kus h on Plancki konstant (6,626 10–34 J.s), kiirguslaine sagedus, s-1, m on sellele
lainele vastav mass ja c on valguse kiirus (2,998 108 m/s).
Elementide tuumade koostis on erinev, mõned tuumad on ebastabiilsed, need on
nn. radioisotoobid. Ebastbiilsed tuumad emiteerivad pidevalt kiirgust ja massi, sellist
nähtust kutsutakse radioaktiivsuseks. Looduslikud radioisotoobid emiteerivad ,
ja kiirgust. osakesed koosnevad kahest prootonist ja kahest neutronist;
osakesed on elektronid.
2. Tuumavõrrandid ja radioisotoobi pooliga
Radioaktiivseid protsesse kirjeldatakse tuumavõrranditega. Need võrrandid koostatakse
nii, et isotoopide massiarvud (ülaindeksid) ja aatomnumbrid (alaindeksid) on võrdsed