Bruce Nauman
turvakaamerat. 1969. aastal lõi ta teosed "Otse/lindistatud video koridor" ("Live/Taped
Video Corridor") ja "Video jälgimise teos: avalik ruum, isiklik ruum" ("Video
Surveillance Piece: Public Room, Private Room"). Neis teostes sai näituseruumi
sisenejast installatsiooni osa. Mõnikord paigutas Nauman kaamerad nii, et osaleja nägi
end monitorist vaid seljatagant filmituna, mis lisas situatsioonile pinget ning pani osaleja
ebamugavamasse olukorda. "Video koridoris" olid kaamerad asetatud nii, et mida
lähemale läks osaleja monitorile, seda väiksemaks muutus ta kujutis ekraanil ja vastupidi.
"Avalik ruum, isiklik ruum" installatsiooni efekt seisnes selles, et ruumis olev pilt kuvati
monitori sees oleva monitori pildi sisse ehk teisisõnu osaleja nägi oma monitorist, et
kusagil on üks teine monitor, mille sisse kuvatakse tema pilt.
Valdav enamus kaasaegset jälgimisühiskonda kommenteerivatest kunstiprojektidest