Daam koerakesega
valmistus kunagi eraooperis laulma, kuid loobus; tal on
Moskvas kaks maja. Tal oli pea juba hall. Ta armus esimest
korda, Annasse. Gurov oli neljakümnele lähenev, tal oli
kaheteistkümneaastane tütar ja kaks gümnasistist poega. Ta
pandi varakult paari, kui ta alles teise kursuse üliõpilane oli, ja
nüüd näis naine temast poolteist korda vanemana. Tema naine
oli pikk, tumedate kulmudega, sirge, tähtis ning soliidne. Mees
pidas teda piiratuks, kitsarinnaliseks ning ebaelegantseks,
kartis teda ega armastanud kodus olla. Mees pettis naist juba
ammu, pettis sageli ja arvatavasti sellepärast kõneles naistest
peaaegu alati halvasti, ja kui tema juuresolekul neist juttu tuli,
nimetas ta neid “alam rass”-iks. Gurovil oli naistega kibedaid
kogemusi, aga ta ei oleks nendeta ka kaht päeva hakkama
saanud. Meeste seltskonnas oli tal igav, ebamugav, nendega oli
ta sõnakehv ning jahe, aga kui ta oli naiste hulgas, tundis ta