Eugeenika
Negatiivse eugeenika
rakendusi on aga küllalt olnud. 20. sajandi esimesel poolel viidi paljudes riikides sisse
negatiivse eugeenika meetmeid, kehtestati riiklikke seadusi nende meetmete lubamiseks ja
vajaduse rõhutamiseks. See seisnes retsidiivsete kurjategijate, vaimuhaigete, krooniliste
alkohoolikute ja muude ebasoovitavate omadustega inimeste kas eluaegset kinnipidamist või
steriliseerimist, et nad ei soetaks lapsi. Need meetmed viisid sageli ebaeetilistele ja
ebahumaansetele rakendustele ja diskrimineerisid suuresti kogu inimese geneetikat. Selle
tulemusena läks eugeenika 20. sajandi teisel poolel üleüldise põlu alla. Praegu vaadatakse
eugeenika peale halvasti ja üleüldine arusaam on, et inimkond ei peaks seda rakendama.
Positiivse eugeenika mõte on selliste meetmete kasutamises, mis soodustavad väärtuslike
pärilike omadustega inimeste sigimist, st nende osakaalu kasvu järgmistes põlvkondades.
annaabi.ee 
