Radiobioloogia ja kiirguskaitse
Muude kasvajate puhul esines palju pikem latentsiperiood kui leukeemiatel,
varieerudes 20-50 aastani. See nähtus on jälgitav tänaseni, kuigi kiiritus toimus 1945.
aastal.
Viimasel ajal on latentsi puutuvaid küsimusi ümber hinnatud.
Fikseeritud ekspositsiooni ja vähi ilmnemise vahelise ajavahemiku on asendanud
‘vanus ekspositsiooni ajal’ kontseptsioon.
Vaatamata sellele, kui vana oli isik kiirituse ajal, ilmnevad kiirgusest tingitud vähid
selles eavahemikus, kus ka kõige sagedamini esineb sama liiki spontaanseid
tuumoreid. Heaks näiteks on naiste rinnavähk. Kuigi kiirgus võib algatada
vähiprotsessi tekke noores eas, on rinnavähi lõplikuks väljakujunemiseks vajalikud
mitmed hilisemad muutused, millest mõned on hormoonsõltuvad.