Budistlik kunst
artefaktideks on stuupad, kloostrid, tsaitjad ja rikkalik plastika.
Gandhara kunsti suurim väärtus peitubki skulptuuris huvitavad on nii selle vorm kui ka
sisu. Kui varased budistlikud kunstnikud kujutasid Buddha kohalolekut sümbolite abil,
siis alates Kusaani ajajärgust (1 saj pKr) hakati Sakjamuni Buddhat kujutama inimesena.
Selle muutuse põhjuseid võib olla mitmeid esiteks oldi harjutud ka varem jumalusi
skulptuuris kujutama, teiseks kujutasid dzainistid juba I saj eKr Dzainat, lisaks ei
pidanud siis levima hakanud mahajaana budism Sakjamuni Buddhat enam üheks
üliinimlikuks isikuks, vaid pigem valgustatud inimeseks, üheks paljudest Budha
taassündidest.
Gandhara Buddhad meenutasid algselt Apollonit, kuid hiljem lähenesid järjest rohkem
India-pärasemale tüübile, mis pärines Mathurast teisest suurest skulptuurikeskusest
selle aja Indias. Peale selle on erinevusteks näiteks see, et Gandharale on omane seisvas