Tapeet on valmistatud vanapaberist ning selle värvimiseks kasutatakse linaseemneõlist ja maisitärklisest valmistatud tinti. Tulemuseks on 100% ökoloogiline ja allergiavaba toode. Tekstiiltapeet Tekstiilitapeetidega on seinu kaetud juba sajandeid. Tänapäevase tekstiiltapeedi aluskiht on paberist, mille peale on kleebitud kootud mustriga kangas või kangakiud. Aluspaber on üle trükitud värviga. Tekstiilina kasutatakse villa, duuti, puuvilla, siidi, lina ja kunstkiude. Selline tapeet tekitab eriti sooja ja rahuliku miljöö. Seinale liimitakse seda nagu tavalist tapeeti. Tekstiiltapeet on väga nõudlik: ei salli liigset niiskust, õhu niiskustaseme kõikumist, puudutamist ja pesta seda ei saa. Tekstiiltapeet on umbes sama vastupidav nagu pabertapeet. Mõned tekstiiltapeedid on valguskindlad, see tähendab, et ei pleegi ära. Tekstiiliga võib katta ka vaid ühe seina
Valamisraam valmistati taimekiududest ning õmmeldi kokku hobusejõhviga.. Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased tambiveskid, traadist valamissõelad, loomsed liimained (zelatiin) liimistamiseks, vesimärgid. Peamised tehnoloogilised muutused paberi valmistamisel: Hiinas kasutati paberi toorainena varasemal ajal peamiselt kanepikiude, hiljem lina, duuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi - ja nisuõlgi, ramied, rotangpalmi jm. Pärast 12. sajandit asendas rotangpalmi ja kanepi enamasti bambus. Paberi valmistamine koosnes järgmistest tehnoloogilistest etappidest: 1 tooraine varumine ja purustamine liimista 2 kiudude määndamine miseks
annaabi.ee 
