Vene kirjandus Ajajärgud 1. Keskaja kirjandus XI-XVII sajand kiriklik, kirjutati romaane 2. Klassitsism ja eelromantism XVIII sajand 3. Romantism XIX sajandi algus 4. Klassikaline realism XIX sajandi keskpaik ja lõpp 5. Sotsialistliku realismi algus (kõrvuti sümbolismi, futurismi, akmeismi jt modernistlike suundadega) XX sajandi algus Vene kirjandus tekkis X saj lõpul XI sajandi algul Kiievi-Vene riigis. Olulisel kohal olid kultuurisuhted Bütsantsiga. Viljakalt arenesid eepilised rahvalaulud ehk bõliinad. 1185 ilmus ''Lugu Igori sõjaretkest'' vürstiriigi noore valitseja ebaõnnestunud sõjaretke lugu. Lomanossov kirjanik, füüsik, pani aluse Vene uusaegsele kirjandusele. Romantism sündis vene kirjanduses XIX sajandil, uut elujõudu sai XIX sajandi lõpul. Romantilist maailmavaadet iseloomustab individualism, mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse. Tunded on mõistusest kõrgemal, ka...
KIRJANIKUD : lihtsalt jälgib toimuvat ; * Walter Scott ,,Ivanhoe" * kangelasteks on harilikud inimesed ; * James Fenimore Cooper ,,Nahksuka * nende saatuse kujutamisel rõhutatakse juttuega" ümbritsevate olude määravat rolli ; * Victor Hugo ,,Hüljatud" * kasutatakse tavalist keelt, vältides * Aleksandr Puskin ,,Dubrovski" ülespuhutust või liigset kunstipära. * Edgar Allan Poe ,,Keeris" * Alexandre Dumas ,,Kolm Musketäri" Loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, EESTI KIRJANIKUD : teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. Koidula, Veske ja Reinvald Realismile kui kirjanussuunale on omane
Aleksandr Sergejevits Puskin Sündis 6. juuni 1799 Moskvas ning suri 10. veebruar 1837 Peterburis. Ta oli vene romantiline luuletaja ja moodsa vene kirjanduse rajaja. Ta sündis Moskvas haritud aadliperes, õppis Tsarskoje Selo lütseumis, kus avaldas esimesed luuletused, mis olid tsitaadilised ning stiililiselt ja zanriliselt kirevad. Tema varaseim teadaolev trükitud luuletus oli ,,Sõbrale luuletajale" (1814). Puskin jõudis kiiresti olemasolevaid traditsioone ja intonatsioone omandades individuaalse ja küpse väljendusrikkuseni. Lütseumiperioodi väljapaistvam luuletus ,,Mälestused Tsarskoje Selost" (1814) sulandab patriootilisse kodanikuluulesse lüürilise kõla ja intiimse intonatsiooni. Pärast lütseumit asus Puskin elama Peterburi, kus tutvus dekabristidega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja ühingutes. Sel ajal kirjutas ta vabadusvõitluslikku luulet , mis kõneleb valitsevast poliitilisest...
oma kodumaad armastav inimene “Exegi monumentum” Poeemid • Kõige eredamalt väljendub romantism poeemides “Kaukasuse vang” , “Mustlased” • Peale Venemaa ajaloo uurimist ilmus “Vaskratsanik” • värssromaan “Jevgeni Onegin” Proosa • 1830 võttis loomingus valdava osa. • Üldtuntuks sai “Padaemand” 1833 • Ilmusid ajaloolised jutustused “Kapteni tütar” ja “Dubrovski”. Draamateosed • 1825 valmis tragöödia “Boriss Godunov” • 1830 lõpetas Puškin neli väikest tragöödiat: “Mozart ja Salieri”, “Ihne rüütel”, “Pidu katku ajal” ja “Kivist külaline”. Ooper • “Jevgeni Onegin” on Pjotr Tšaikovski üks kahest kuulsamast ooperist ning tuntuim Puškini-aineline ooper. • Seda romaani on paljud teatrid etendanud, nt. Vanemuine, Estonia jne.
Erinevused: Lermatovil puudusid vanemad (hoolises vanaema), Puskinil olemas mõlemad, kuid temast ei hoolitud. Mihhail oskas hästi saksa, inglise, ladina ja kreeka keelt. Lermatovil oli kaks duelli. 11. Milline oli romantiline kangelane ? Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane, kes oli vastandiks tavainimesele. Romantiline kangelane oli üksildane, elus pettunud, kannatav egoist. 12. Teosed Puskin: ,,Jevgeni Onegin'', ,,Kapteni tütar'', ,,Dubrovski'', Ruslan ja Ljudmilla, "Jutustus Tsaar Saltaanist", Lermatov: "Puri", "Meie aja kangelane" , "Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist ...", "Deemon" Gogol: "Hans Küchelgarten", "Õhtud külas Dikanka lähedal" , "Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega", novellikogud "Arabeskid" ja "Mirgorod".
Puskin sai hariduse keiserlikus lütseumis Tsarskoe Selo's. Oli loov aristokraat, kes ametisse ei astunud. Proosas on ilmunud jutustustekogu ,,Belikivi jutustused", sinna kuuluvad ,,lask", ,,tuisk", ,,kirstutegija", ,,postijaamaülem", ,,preili-talutüdruk"- süzeele on Mussorgski kirj opereti. Jutustused : ,,peeter suure moorlane", ,,romaan kirjades". ,,gorjuhhino küla ajalugu", ,,roslavlev", ,,dubrovski", ,,padaemand", ,,egiptuse ööd" , ,,kendzali", ,,kapteni tütar" Luule: värssromaan ,,jevgeni onegin", värssmuinasjutud(5) ja ,,väiksed tragöödiad", ,,boriss godunov" , ,,ihnus rüütel", ,, mozart ja salieri" , ,,kivist külaline", ,,pidu katku ajal", ,,näkineid", ,, stseene rüütliajastust. M.Lermontov (1814-1841)- tuli luulesse Puskini jäljendajana* kuulus vene aristokraatiasse * sündis
Kolmanda osakonna politseilise järelvalve alla. 1830. aastal abiellus Aleksandr Puskin Natalja Gontsarovaga. Enne pulmi külastas ta Boldino mõisa, kuhu ta oli sunnitud jääma pikemaks ajaks piirkonnas levinud nakkushaiguste tõttu. Seda Puskini kirjandusperioodi nimetatakse Boldino sügiseks. Puskin abiellus 1831. aasta 15. mail ning kolis seejärel Peterburi, kus ta kogus arhiividest materjale ning kirjutas nende alusel ajaloolised teosed "Dubrovski", "Kapteni tütar" ja "Pugatsjovi lugu". 1837. aasta 9. veebruaril kohtus Aleksandr Puskin auhaavamise lahendamiseks määratud duellil Georges Dantesiga, millel saadud haavadesse ta suri 10. veebruaril oma majas Peterburis Moika kaldapealsel. Teoseid " " ("Ruslan ja Ljudmilla", 1820, poeem) " " ("Kaukaasia vang", 1822, poeem) "" ("Mustlased", 1827) " " ("Boriss Godunov", 1825) " " ("Jutustus Tsaar Saltaanist", 1831, poeem)
Aleksandr Puskin Elulugu Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Seepärast vältiski ta oma luuletustes lapsepõlvemälestusi ega nimetanud kordagi ema ja isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjasse. Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud guvernantidelt, luges ta juba lapsena läbi oma isa rikkaliku raamatukogu. 1811 pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi. 1817 lõpetas selle ning ta määrati tööle välisministeeriumi. See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aleksander I saatis ta Peterburist kaugele lõunasse. Puskin viidi üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse. Seal elas luuletaja üle sügava armastuse oma ülemuse abikaasa krahvinna Jelizaveta Vorontsava vastu. ...
*abikaasa ja tsaari vahel võis olla suhe, kord P-le seda vihjanud mees sai talt kutse duellile *P suri duellil, arvatakse et see oli tellitud mõrv *Proosas on kirj P jutustustekogu ,,Belkini jutustused" (sinna kuuluvad ,,Lask" ,,Tuisk" ,,Kirstutegija" ,,Postijaama ülem" ja ,,Preili-talutüdruk"- selle süzeele on Mussorgski kirj opereti). Jutustused ,,Peeter Suure moorlane", ,,Romaan kirjades", ,,Gorjuhhino küla ajalugu", ,,Roslavlev", ,,Dubrovski", ,,Padaemand", ,,Kindzali", ,,Egiptuse ööd" ja ,,Kapteni tütar". *Luule Värssromaan ,,Jevgeni Onegin", värssmuinasjutud (5), ,,Väikesed tragöödiad": ,,Boriss Godunov", ,,Ihnus rüütel", ,,Mozart ja Salieri", ,,Kivist külaline", ,,Pidu katku ajal", ,,Näkineid", ,,Stseene rüütliajastust". Mihhail Jurjevits Lermontov 1814-1841 * tuli luulesse P jäljendajana *sündis enneaegsena *vanemate kooselu ei olnud õnnelik, ema suri kui L oli 3a *ta vanema kasvatas teda ja andis talle
aastal kirjutas ta romantilisi poeeme nagu `'Kaukaasia Vang'', `'Bahtsisari purskkaev'' ja `'Mustlased'', mis tõid talle heakskiidu ja populaarsust. Hiljem kui ta oli uurinud põhjalikumalt ka Venemaa ajalugu ilmusid `'Poltaava'' ja `'Vaskratsanik''. Temalt ilmus ka kuulus värssromaan `'Jevgeni Ongein''. Proosa 1830ndatel kirjutas Pushkin valdavalt proosat. 1831. imlus teos `'Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused''. Tuntuks sai ka `'Padaemand'' ja ilmusid ajaloolised jutustused `'Dubrovski'' ja `'Kapteni tütar''. Draamateosed 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Pushkin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". Kokkuvõte Aleksander Pushkin on üks Vene, kuid ka maailma kuulsamaid kirjanikke ja luuletajaid. Ta on andnud välja palju erinevaid ja kuulsaid teoseid, mis on üle maailma kuulsad. Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/mercka/Referaat-_Bu%F0kin.html http://en
Poeemidest kõige eredamalt väljendub Puskini romantism "Kaukaasia vang" (1820- 1821), "Bahtsisari purskkaev" (1821-1823) ja "Mustlased" (1824). Pärast Venemaa ajloo uurimist ilmusid "Poltaava" (1829) ja "Vaskratsanik" (1833). Temalt ilmus ka värssromaan "Jevgeni Onegin" (1825-1832). 1830. võttis proosa loomingus valdava osa. 1831. ilmus teos "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused".Välja antud A. P.". Üldtuntuks sai "Padaemand" (1833). Ilmusid ajaloolised jutustused "Dubrovski" (1832-1833) ja "Kapteni tütar" (1833-1836). 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Puskin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline".
tõttu. Looming: 1. Kirjandustegevusega alustas juba lütseumiaastatel ja 1814. aastal ilmus tal esimene luuletus (" "). 2. Ta osales aktiivselt Venemaa keisri õukonna seltsielus. 1820. aastal ilmus ta esikpoeem "Ruslan ja Ljudmilla". 3. Ta on üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. 4. Puskin abiellus 1831. aasta 15. mail ning kolis seejärel Peterburi, kus ta kogus arhiividest materjale ning kirjutas nende alusel ajaloolised teosed "Dubrovski", "Kapteni tütar" ja "Pugatsovi lugu". 5. Enne pulmi külastas ta Boldino mõisa, kuhu ta oli sunnitud jääma pikemaks ajaks piirkonnas levinud nakkushaiguste tõttu. Seda Puskini kirjandusperioodi nimetatakse Boldino sügiseks. Mihhail Jurjevits Lermontov Elu: 1. Sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. 2. Tema isa, Juri Petrovits Lermontov, oli väikemõisnikust jalaväekapten ja ema Maria
4 "Jevgeni Onegini", kirjutas väikeste tragöödiate draamatsükli ("Ihnus rüütel", "Mozart ja Salieri", "Kivist külaline", "Pidu katku ajal"); jutustustetsükli "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused" ("Lask", "Tuisk", "Preili-talutüdruk" jt), poeemi "Majake Kolomnas" ning rohkesti luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid. Tema looming saavutas täisküpsuse. Ajaloolist teemat jätkas Puskin ka hilisemates jutustustes "Dubrovski" ja "Kapteni tütar"; samuti poeemis "Vaskratsanik", mis jutustab Peeter I ning tobuke Jevgeni konfliktist, kuid tegelikult kujutab Nikolai I-st, kes julmalt vene rahvast rõhub. Puskini tolleaegne lüürika jaguneb kaheks: poliitiline luule ja lembelüürika. 1830. aastatel liituvad need teemad filosoofiliseks luuleks, millel on humanistlik suunitlus. 7) Puskini viimased eluaastad ja surm Puskini viimased eluaastad olid rasked: dekabristidest sõbrad olid asumisel, suhted võimudega
Poeemid: "Kaukaasia vang" (1820-1821), "Bahtsisari purskkaev" (1821-1823) ja "Mustlased" (1824). Pärast Venemaa ajloo uurimist ilmusid "Poltaava" (1829) ja "Vaskratsanik" (1833). Temalt ilmus ka värssromaan "Jevgeni Onegin" (1825-1832). Proosa: 1830. võttis proosa loomingus valdava osa. 1831. ilmus teos "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused. Välja antud A. P.". Üldtuntuks sai "Padaemand" (1833). Ilmusid ajaloolised jutustused "Dubrovski" (1832-1833) ja "Kapteni tütar" (1833-1836). Draamateosed: 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Puskin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". Mihhail Lermontov(1814-1841) Vene kirjanik, vene kirjanduse lord Byron, keda on peetud dekabristide heroilise ja romantilise traditsiooni jätkajaks. Varakult kirjutama hakanud Lermontovile tõi laiema kuulsuse A
Poeet sattus "kalliste mälestuste ringi." Puskini rahulik loominguline elu ei kestnud kaua. Õuukonnas pöörati kohe tähelepanu kuulsa poeedi viibimisele Tsarskoje Selos koos kaunitarist naisega. 1831a. suvel tõmmatakse poeet uuesti riigiteenistusse. Oktoobris kolisid Puskinid Peterburi. Poeedi elus algas uus keeruline ajajärk, mis purustas tema rahuliku elu ning viis paratamatult katastroofile. Sel ajaperioodil valmis draama "Russalka", romaan "Dubrovski". Puskin kogus materjali Pugatsovi kohta, et alustada uut tööd."Pugatsovi ajalugu" on Puskini esimene teaduslik töö, ja ainuke, mille lõpule viis. "Vaskratsaniku" pühendab Puskin Peeter Suurele, Peterburi loojale, suurele reformaatorile. Isegi nõdrameelse sonimine saab selles poeemis monumentaalse raidkunsti skulptuursed kontuurid. 7 ...Üle vete
Kõige eredamalt väljendub Puskini romantism poeemides "Kaukaasia vang" (1820-1821), "Bahtsisari purskkaev" (1821-1823) ja "Mustlased" (1824). Pärast Venemaa ajloo uurimist ilmusid "Poltaava" (1829) ja "Vaskratsanik" (1833). Temalt ilmus ka värssromaan "Jevgeni Onegin" (1825-1832). Proosa 1830. võttis proosa loomingus valdava osa. 1831. ilmus teos "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused. Välja antud A. P.". Üldtuntuks sai "Padaemand" (1833). Ilmusid ajaloolised jutustused "Dubrovski" (1832-1833) ja "Kapteni tütar" (1833-1836). Draamateosed 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Puskin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". Romantiline luule Romantiline vaimuliikumine algas XVIII sajandi lõpul ja kestis kuni XIX sajandi alguseni. Romantilise luule puhkemisele lõi eelduse valgustus-sentimentaalne luule (Klopstock,
Armub 16-aastasesse Nataljasse. Teeb abieluettepaneku ja lõpuks kui kaasavara on koos, ütleb jah. Boldino mõisa asju ajama ja jääb kooleraepideemia tõttu kolmeks kuuks sinna. Lõpetas "Jevgeni Onegini" ja kirjutas väikeseid tragöödiaid. "Mozart ja Salieri", "Kivist külaline", "Pidu katku ajal". Kirjutas jutustuste tsükli "Kirstutegija" ja luulet. Hakkas kirjutama romaani oma vaarisast- "Peeter suure moorlane", jäi lõpetamata. Lõpetab "Dubrovski"(aadli ja talupoegade ühine vastuhakk). Proosateos "Kapteni tütar"( Pugatsovi ülestõus). Lüürika viimane poeem on "Vaskratsanik" räägib Peterburist. Esimene osa on kiitus Peeter I-le. Teises osas üks mees kannatab Neeva üleujutuse pärast ja läheb hulluks ja kujutab, et Peeter Ise kuju jälitab teda. Lõppeb tema surmaga. Varasema lüürika võib jagada kahte rühma 1.poliitiline ja paljuski dekabristidega seotud 2.lembelüürika (mõlemas on vabaduse teemat). Hilisem luule on
,,Boriss Godunov" 1830 ,,Ihnus rüütel" ,,Mozart ja Salieri" ,,Kivist külaline" ,,Pidu katku ajal" 1832 ,,Näkineid" 1835 ,,Stseene rüütliajastust" 30 Puskini proosa ,,Peeter Suure moorlane" ,,Romaan kirjades" ,,Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused" ,,Väljaandjalt" ,,Lask" ,,Tuisk" ,,Kirstutegija" ,,Postijaamaülem" ,,Preili-talutüdruk" ,,Gorjuhhino küla ajalugu" ,,Roslavlev" ,,Dubrovski" ,,Padaemand" ,,Kirdzali" ,,Egiptuse ööd" ,,Kapteni tütar" 31 Puskini värssromaan ,,Jevgeni Onegin" ,,Jevgeni Oneginit" avaldati peatükkide kaupa aastatel 1825-1832. Romaani värssidena kirjutama ajendas Puskinit tema luuletajatalent. Värssromaani vorm andis võimaluse tuua teosesse lüürilisi kõrvalpõikeid. Autor suhtleb teoses lugejaga mõnikord vahetult, pidades nõu,
Seal lõpetab ,,Jevgeni Onegini" ja kirjutab terve rea lühikese näidendeid: ,,Kivist külaline". ,,Jevgeni Onegin" ilmus ning sai kähku populaarseks, sest oli rahvale südamelähedane tegevus kaasajal, kirjeldatakse kohti ja tegevust kaasaegselt, inimesed samastasid end tegelastega. Kangelased on inimlikud, mõjudes loomulikult ja veenvalt. Selle naisega läks kõik kenasti, abiellusid ja said 4 last. Varsti hakkas Puskin tegelema rohkem proosaga - jutustused ,,Kapteni tütar" ja ,,Dubrovski" seal võib leida paralleele Schilleri röövlitega. 30ndate aastate luule on filosoofiline, sisse tuleb ka humanism, keskmine teema on inimese õigus õnnele, vabadusele ja sõltumatusele. ,,Ausamba rajasin ma endale" on üks luuletus. Nendel aastatel on ta ikka sunnitud ametnik olema. Tüli tekib tal ühe prantslasest seikleja Georges d'Anthes'iga, kes teadmata põhjustel satub Prantsusmaalt Venemaale. Loob endale positiivse maine ja ta võetakse seltskonda vastu, eliitväeossa
Ta ei ole radikaal, aga samas eitab paljusid asju. Teda ei rahulda kaasaeg. Ta on kirjeldanud isa ja poega. Isa esindas 25 sajandialgust. Tegevus toimub 1800ndatel. Teises osas kirjeldatakse poega, tegevus toimub 1840ndatel. Neil on üks perekonnanimi Turbin. Isa oli selline uljas seikleja, kaardimängija, naistemees. Temas oli Tolstoi arvates õilsust, siirust, puhtust, ausust. Projitseeritud on see kuju Puskini Dubrovskile. Dubrovski oli aadlik, kes hakkas röövliks ja tahtis kätte maksta ebaõigluse eest. Poeg on ka kaardimängija, aga temas puudub õilsus. Selle tegelase projitseerib T Gogoli Hlestakovile. Tolstoi arvab, et tema ajastu esindajad on omakasupüüdlikud, ebaausad ja kuivad, ilma ideaalideta inimesed. Ideaal nihkub minevikku, eelkõige 18. sajandisse. Tolstoid ei rahulda ka kaasaegne kirjanduslik situatsioon. 1850ndate lõpul otsustab ta kirjandusest lahkuda. 1857. külastab ta esmakordselt Lääne-Euroopat
jutustused „Lask“, „Tuisk“. „Onegin“ valmib 7 ja pool aastat. Erinevalt Goethe „Fausti“ meisterdamisega valmib lugu ja jõuab lugejatele peatükkide kaupa. 1833 ilmub täisvariant. Uus žanr värssromaan. Uuenduslik on, et Puškin toob tegevuse kaasaega. Lugejatele meeldis, et raamatus on tuttavad paigad. „Peeter Suure moorlane“ – lõpetamata. Kirjutas rahutustest: lühijutustus „Dubrovski“ ja „Kapteni tütar“. Dubrovskilt tahetakse mõis võtta, temast saab mässajate juht. Teises loos Jemeljan Pugatšov, kes aitas ja keda aidati, inimlikkus. Poliitiline ja lembelüürika. Tal ei pea kangelane loobuma oma õnnest ja end ohverdama. Vabadus on tunde-erksus, rõõmujoovastus. 1830-ndatel ilmub filosoofiline lähenemisnurk, eelkõige humanistlik käsitlus: inimese õigus õnnele.