Läti
09.2009)
Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Alates 1991. aastast ÜRO liige, 2004.
aastast NATO liige ning samast aastast kuulub ka Euroopa Liitu. Riigipeaks on president,
kelle valib Saeima salajase hääletuse teel neljaks ametiaastaks. Riigikeeleks on läti keel,
kuid enim kõneldavad keeled on ka vene, valgevene, poola ja leedu keel. (Eures Eesti,
21.09.2009) Läänemeresoome keeled on mõjutanud läti keelt neist pärineb rõhuasetus
sõna esimesele silbile (Dubins, 2006: 9)
Läti on sajandeid olnud multirahvuslik. Suurimad muutused toimusid 20. sajandil
maailmasõdade, emigratsiooni, baltisakslaste lahkumise, Holokausti ja Nõukogude Liidu
okupatsiooni tõttu. Läti põlisrahvad on lätlased ja liivlased (59,2%). Suurimaks
vähemusrahvuseks on venelased (28% rahvastikust). (Vikipeedia, 21.09.2009)
Ehkki Lätis on palju kirikuid, peetakse jumalateenistusi ja kirikukellad helisevad üle kogu
annaabi.ee 
