Nad olid Gaia ja Uranuse vere lapsed. Mingil põhjusel olid nad kreeklaste jaoks väga tähtsad, kuid tänapäeval ei teata seda põhjust enam päris hästi. Nende õde on Aphrodite, kas on sammuti Gaia ja Uranose verest sündinud. Drüaadidega seostub ka Narkissose legend. Nümf Leiriope ja jõejumala pojana oli Narkissos nümfide vend. Armununa oma peegelpilti lamas ta päevast päeva allika juures ega võtnud ivakestki suhu. Tema surma järel leinasid teda nii puudenümfid drüaadid kui ka allikate nümfid najaadid. Nende pisaratest tuli Narkissose auks lill nartsiss. Oreaadid Mägede nümfid. Oreaadid olid mägede kaitsjad, nad olid Gaia lapsed. Nagu kõik teised nümfid olid ka nemad üldiselt abivalmid ja rahumeelsed. Üks mäginümfe on näiteks Maia (Atlase tütar?). Nende õed olid Napaead. Napaead olid orgude ja nõgude nümfid( kreeka keeles nape orgu, lohku).
sünnivad, tema kätte, ja iga kord kui naine oli käsu täitnud, neelas Kronos lapse alla. Niiviisi neelas ta viis last, kelle Rhea talle sünnitas: Hera, Demetri, Hestia, Hadese ja Poseidoni. Rhea otsustas oma peatselt sündiva lapse päästa. Ta võttis kivi, mähkis selle riidesse, andis siis kivi lapse asemel Kronose kätte. Too neelas kivi rahulolevalt alla. Laps, kes ellu jäi oli Zeus. Zeusi lapsepõlv Nümfid ja metsade drüaadid hellitasid vastsündinud jumalat erilise õrnusega. Ta magas kuldses hällis. Karta tuli ainult üht et Kronos võib kuulda lapse nuttu. Sellepärast alati kui Zeus nutma hakkas, lõid sõdalased oma mõõku vastu kilpe ja tegid nii palju kolinat, et see mattis enda alla lapse nutuhääle. Mesilased tõid Zeusile iga päev imemagusat mett. Püha kits Amaltheia andis talle oma piima ja ümbritses teda hella emaliku hoolega. Püha kits valvas teda ega lahkunud ta kõrvalt kunagi.
Alles hilisel Rooma ajal seostati muusadega kindlad alad: Erato kaitses lüürikat e. armastusluulet Euterpe flöödimängu, üldse muusikat Kalliope eepilist luulet Kleio ajaloolist kirjandust, ajalooteadust Melpomene tragöödiat Polyhymnia laulu ja muusikat Terpsichore tantsu Thaleia komöödiat Urania astronoomiat. 3. Nümfid Nümfid on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Nümfid: Drüaadid, Najaadid, Nereiidid, Okeaniidid, Oreaadid, Limoniaadid, Limiaadid, Napaea. 4. Hoorid ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lilleja viljajumalused: Thallo õitsemis, Auxo kasvu ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). 5
Zeus! Kronose valitsemise tõttu pääses maailma kõiksugu kurjust seega näis Zeusi sünd lootuste sünnina ning tema ellujäämine paistis olevat parema maailma eest võitlemise algus. Kõik Kreeta jumalikud tõttasid lapsukesele toeks, kes nägi päevavalgust Dikte mäel. Kõik arvasid et just Zeusi käed vabastavad maailma ahelaist. Nümfid ja metsade drüaadid hoolitsesid lapsukese eest väga hästi. Kõik aga kartsid et Kronos võib kuulda lapse nuttu, seepärast alati kui pisike nutma hakkas tegid Kureedid niipalju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle. Ka metsaasukad armastasid väikest jumalat. Isegi mesilased tõid Zeusile iga päev oma imemagusat mett. Kits Amatheia tõi aga noorele jumalale kõige rohkem kasu. Ta armastas väikest Zeusi nagu oma tallekest. Ka Zeus armastas Amaltheiat väga.
ZEUS Neil raskeil aastail, mil Kronose valitsemise tõttu pääses maailma kõiksugu kurjust, näis Zeusi sünd lootuse sünnina, ja tema ellujäämine paistis olevat parema maailma eest võitlemise algus. Kõik Kreeta jumalikud olendid tõttasid kohale, et olla toeks lapsukesele, kes nägi päevavalgust koopas Dikte mäel. Miski oleks neile nagu öelnud, et tema käed on need, mis vabastavad maailma ahelaist. Nümfid ja metsade drüaadid hellitasid vastsündinud jumalat erilise õrnusega. Nad panid lapsukese kuldsesse hälli ja äiutasid ta hellalt magama. Ja kui ta ärkas, kummardusid nad hälli kohale ning laulsid kauneid laule. Karta tuli ainult üht et Kronos võib kuulda lapse nuttu. Seepärast alati, kui pisike nutma hakkas, lõid ühed sõdalased, kureeedid, oma mõõku vastu kilpe ja tegid nii palju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle ega lasknud südametul Kronosel seda kuulda.
Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfi, kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. Nümf Sageli olid kreeklaste kujutluses need olendid naisssoost ega olnud inimestele ohtlikud, neid võib võrrelda Põhjamaade haldjataridega. Neile anti erilisi lisanimesid selle järgi, kus nad elasid (Oreaadid mägedes, drüaadid puudes ...). Nümfid seltsisid meelsasti teiste loodusjumalustega,. Nad erinevad teistest loodusjumalustest selle poolest, et on surelikud. Puunümfid, näiteks, elasid vaid senikaua, kuni elas nende puu, teised nümfid võidis elada kuni tuhat aastat. Kentaur Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Neid esineb suhteliselt vähestes müütides ja lugulauludes. Nad on oma olemuses täiesti vastandlikud. Nende hulgas
antiikkirjanike tööd o Kreeta-Mükeene - religioonist teavet vähe, kultussümboolika kaksikkirves (ilmselt äikesejumala sümbol), kaksikkilp, sõnnisarved, labürint, härjakultus (rituaalsed tantsud härgade ees), maokultus (preestrinnakujukesed madudega) päikese- ja kuukultus o Arhailine ajastu - piirkondlikud jahiloomadega seotud kultused, usk loodusvaimudesse (najaadid, drüaadid jt), agraarne viljakuskultus, esivanematekultus meeste salajased kultusliidud ja kultusmängud (Olümpia, Nemea, Isthmose, Püütia mängud), naiste kultusliidud (Demeteri, Kore müsteeriumid), perekondlik kodukoldejumaluse kultus, kangelaste- pooljumalate kultus (Herakles), müüt kulturiheerosest (Prometheus) o Klassikaline ajastu - üldkreeka panteoni tekkimine sulandunud: Egeuse
Enesearmastuses aga ei leia keegi täitumust: niipea kui Narkissos oma peegelpildile lähenes, muutus see ähmaseks; läks ta aga kaugemale, kadus pilt sootuks. Ometi ei saanud ta oma peegelpildist lahti ja muudkui püüdis asjata seda emmata. Päevast päeva lamas ta allika juures ega võtnud teragi suhu, kuni eluvaim temast lahkus. Kuigi Narkissos oli nii paljudel südame murdnud, leinasid teda õed allikate nümfid najaadid ja puude nümfid drüaadid. Ka jumalad ei tahtnud, et ta unustuse hõlma langeks, ning muutsid ta ilusaks lilleks, mis kannab tänini tema nime nartsiss. Juba antiikkunstis oli Narkissose lootusetu enesearmastus sagedaseks motiiviks, sest antiikajal armastati ilusate noorukite pilte ja milline nooruk võis veel ilusam olla kui see, kes oma peegelpilti kõigile teistele eelistas? Ent Narkissose surematuses on peale kunsti ja botaanika oma osa ka moodsal psühholoogial: nartsissism on raske
Juukselõikajast teener sai teada; ei suutnud saladust pidada, kaevas jõe äärde augu, sosistas sinna: "Kuningas Midasel on eeslikõrvad" ja ajas augu mulda täis. Kõrkjad kasvasid sinna, tuul liigutas neid ja sosistas sama lauset. Narkissos. püha jõe Kiphissose poeg; käis ja vallutas nümfide ja drüaadide südameid, kuid ei hoolinud neist. Echo armus temasse, N tõukas ta ära. Aphrodite karistas teda: N armus oma veepeegelpilti ära. Vaatas seda seni, kuni suri. Nümfid & drüaadid halasid; kasvas lill nartsiss. Echo hulkus mööda metsi, kuni temast jäi vaid hääl kaja. 19. Minos ja tema vennad; Pasiphae, Daidalos ja Ikaros Minos, Rhadamanthys ja Sarpedon olid Zeusi ja Europe pojad. Sarpedon läks Minosega tülli, lahkus Kreetalt ja sai Lüükia kuningaks. (Trooja sõjas osales troojalaste poolel, oli Hektori järel 2. kangelane, langes Patroklose käe läbi.) Minosest sai Kreeta kuningas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
