Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused
tahetakse teha armulikuks keltide suuri jumalaid: Teutates, Esus, Taranis.
Tundub, et igal aastal hukka ei mõistetud, vaid kurjategijad koguti kokku, et neid
kollektiivselt ohverdada. Diodoros kirjutab, et kurjategijaid hoiti viis aastat vangis
ning aeti siis jumalate meeleheaks teibasse. Strabon kirjutab, et ohverdus toimus enne
lõikuse lõppu. Karnuudi assamblee võis seega toimuda iga viie aasta tagant
viljakorjamise ajal. Ainult druiidil oli õigus võtta inimeselt tema sotsiaalne ja ka
bioloogiline elu.
23. Arheoloogia andmed keltide matmiskommetest Hallstati ja La Téne ajal.
Hallstat: hauapanusteks hobuserakmed, 4-rattalised vankrid. Varasemal Hallstatti
perioodil levis põletusmatus, kuid hiljem ilmus laibamatus (võimalik, et ka
kimmerlaste toimel). Aadlitel olid suured puidust hauakmbrid, lihtrahval lihtsad
maahauad. Hauakambri kohale püstitati kääbas, mille suurus järgis surnu
annaabi.ee 
